Kaubavahetus kasvab edasi

Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 156 miljonit eurot, mis oli 11 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samal ajal.

Aprillis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Eksport suurenes enim Hollandisse (24 miljonit eurot), Ameerika Ühendriikidesse (23 miljonit eurot) ja Austraaliasse (15 miljonit eurot). Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (raske kütteõli, põlevkivikütteõli), Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ja Austraaliasse mineraalsete toodete (mootorikütus) eksport. Enim kahanes eksport Kanadasse ja Norra (mõlemasse vähenes 11 miljonit eurot). Norra veeti vähem mitmesuguseid tööstustooteid (kokkupandavad puitehitised) ja Kanadasse elektriseadmeid (kommunikatsiooniseadmed).

Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Ekspordi kasvu mõjutas enim transpordivahendite (14 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (13 miljonit eurot) ning elektriseadmete (7 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes mitmesuguste tööstustoodete (9 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu ja re-eksport suurenesid eelmise aasta aprilliga võrreldes mõlemad 4%. Enim suurenes Eesti päritolu elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning mehaaniliste masinate (seadmed pinnase töötlemiseks) väljavedu, samas vähenes mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised) eksport.

Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, Rootsist ning Saksamaalt (kõigi osatähtsus moodustas kogu impordist 11%). Kõige rohkem suurenes import Rootsist (45 miljonit eurot), kust suurenes enim elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Soomest (34 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine poole võrra.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid (12%), mineraalseid tooteid ja mehaanilisi seadmeid (mõlemaid 11%). Kõige enam suurenes transpordivahendite (17 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (20 miljonit eurot) sissevedu.

Võrreldes 2018. aasta sama kuuga vähenes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks 4%.