Swedbanki juht Olavi Lepp: teenusmajandusest jääks Eestile väheks, meil tuleb ka ise toota

Kui veel mõni aasta tagasi räägiti tõsiselt, et Eesti majanduse tulevik on teenusmajandus ja meile peaks hakkama tekkima suurte firmade peakorterid, siis nii ei ole siiski läinud ja selle asemel näeme, et majanduslanguses on suur roll ekspordi langusel.

Swedbanki juht Olavi Lepp rääkis esmaspäeval Äripäeva raadio saates „Kuum tool“, et praegu on teenusmajanduse ja tööstuse tasakaal paigas. „Kui tahame istuda laua ääres, ees mikrofon ja mõnel ka telefon või Ipad, siis ka need asjad peab keegi tootma. Siis peaksime kokku leppima, et meie tahame olla valgekraed ja kuskil teisel pool maailma on sinikraed, kes peavad neid asju tootma. Kui kellelegi tundub, et see on normaalse elu korraldus, siis läheb see utoopia valdkonda,“ oli Lepp kriitiline.

„Teenustel on majanduses ülioluline koht ja olen selles osas superpositiivne, aga ma tahaksin ikkagi näha, et meil on jätkuvalt ka jalad maas. Ma päris sellesse ei usu, et meil tuleb ainult teenusmajandus,“ rääkis Lepp.

„Me peame ikkagi ise ka midagi tootma – nii julgeoleku kui muudel põhjustel,“ tuletas ta meelde.

Tippjuhi sõnul leidub Eesti tööstuses neid kohti, kus läheb päris hästi ja ka tellimused näitavad kasvu. „Oleme seda oma uuringus näinud, aga keeruline osa on see, et suur osa lisandväärtusest on seotud puidu ja metsandusega, ja seal ei ole praegu hästi,“ analüüsis Lepp. „Ükskõik kui hästi läheb teistel sektoritel, ei kompenseeri nad seda ära.“

Lepp selgitas saates, et Eestil pole palju haruldasi metalle või teisi maavarasid, aga meil on puhas õhk ja puld, meri ja mets. „Sealt peame siis kuidagi oma ärimudelitega tulema hakkama.“

Paljudele noortele on jäänud mulje, et Eesti on startup´ide maa ja kui on võimalik valida, eelistaksid noored töötada pigem Bolti või Wise´i moodsates kontorites, kui mõnes puitmajatehase maju kokku panna.

„Inimkond on alati otsinud lihtsamat teed, see on inimlik,“ leidis Lepp ja meenutas üht hiljutist vestlust Saaremaal.

„Mul oli Saaremaal üks vestlus ja saan aru, et ka seal edendatakse kutseharidust, kuid on näha, et noored ei taha laevaehitajaks õppima minna, sest ülejäänud seksikad pealkirjad nagu „reakreatsioon“ ja „sisuturundus“ ning muu ajab pea ringi käima. See tundub toreda tööna kontoris ja miks siis ikkagi tehasesse raua keskele minna. Selles osas peame natuke tööd tegema,“ leidis Lepp.

Ta rääkis, et tööstuses on palju tugevaid eestkõnelejaid, keda tasub kuulata. „Arvan, et noorte hulgas on endiselt neid, kes soovivad teha kõrge lisandväärtusega tööd tööstuses, aga me peame seda neile näitama,“ rõhutas ta.

„Tean, et osad inseneeriat rohkem promovad sektorid seda teevad. Tööstuses tehakse palju avatud uste päevi, et noortele näidata, et tänapäeva tööstus ei ole midagi sellist, nagu nad endale ette kujuvad. Tööstuses on palju seadmeid ja põnevat – noored võiksid seda teed endale rohkem teadvustada, sest kõik ei pea olema kuskil kõrghoones,“ usub pangajuht.

Saates oli juttu ka Ida-Virumaa fondidest, mille abil meelitatakse ettevõtteid piirkonda investeerima.

Lepp usub, et tööstuses ja tootmises on investeerimisvõimalusi piisavalt ning praegu paistab ühe kuuma piirkonnana silma näiteks Ida-Virumaa.

„Olen mõelnud, et Ida-Virumaa toetusmeetmed, mille abil siis raha sinna suuname, tekitab meile mingis mõttes teistsuguseid probleeme teistes regioonides, sest osad ettevõtjad liigutavadki praegu oma järgmised äriideed teistest regioonidest Ida-Virumaale. Tekib küsimus, et milline saatus on neil ülejäänud piirkondadel, mis jäävad Tallinnast kaugemale? Peame siin natuke mõtlema,“ usub Lepp.

Lepp tõdes, et ühest küljest on hea mõte panna Euroopast tulnud toetus ühte piirkonda, aga sellega tekitatakse konkurentsimoonutus teistes piirkondades.

Intervjuus räägiti pikemalt majandusest ja lisaks soovitas Lepp valitsusele loobuda jooga-juhtisest. Lisaks selgub, et Lepa hinnangul on majanduse olevik tume, aga tulevik helge. Suure murena näeb ta ülereguleerimist, millega tuleks samm tagasi astuda. "Mingisugusest kasvust me ei saa rääkida, kui me sellist üdini reguleeritud majandusmudelit püüame harrastada," rääkis Lepp.