Tark tööstus vajab tulevikukindlat, energiatõhusat ja ajas kohandatavat hoonet

Ehitusfirma Rand & Tuulberg arendusjuht ja juhatuse liige Joonas Matteus märgib, et tööstussektori jaoks on täna üheks keskseks väljakutseks ressursikasutus laiemalt – nii energiatõhususe, tootmise optimeerimise kui ka pikaajaliste kulude juhtimise võtmes. „Seni on tööstusettevõtted keskendunud eelkõige tootmisele kuluvale energiale, ent aina olulisemaks muutub ka hoone enda efektiivsus ja püsikulude vähendamine.”

Tema sõnul ei saa hoonet vaadelda pelgalt kesta või lisakuluna, vaid see peab olema osa tootmisprotsessi toimimisest. Lisaks tootmisseadmetele tuleb nutikaid ja läbimõeldud lahendusi rakendada ka hoone puhul – see peab toetama ettevõtte tegevust, mitte seda takistama. Hästi planeeritud ja energiatõhus hoone aitab hoida kulud kontrolli all ning pakub paindlikkust tulevikuks.

Teiseks aina olulisemaks suunaks on hoone funktsionaalsus ning vajaduse korral selle kiire ringimängitavus. Ehk kui eriti viimastel aastatel on ettevõtted pidanud pidevalt muutuva turuolukorra ja uute suundadega kohanema, peaks seda suutma ka hoone. Juba tehasehoonet ehitades tasub mõelda pikemale perspektiivile, et tulevikus oleks lihtsam kiirelt laieneda. Matteus märgib, et sageli soovivad tellijad hoones võimalikult avarat ja postideta siseruumi, mis võimaldaks masinate ja materjalide liikumist takistusteta. Mida pikemad on silded, seda kallimaks muutub aga konstruktsioon. Seetõttu on oluline leida tasakaal soovitud kasutusmugavuse ja ehitusmaksumuse vahel – näiteks kaaluda võtmekohtades suuremate sillete kasutamist, mis loob võimaluse tulevikus ruumilahendusi väheste kuludega muuta või tootmist laiendada.

Samuti rõhutab arendusjuht, kui oluline on tuleohutuse läbimõtlemine juba projekteerimise algfaasis. Tuleohutuse kontseptsiooni koostaja püüab tavaliselt leida kõige optimaalsema lahenduse olemasolevate ruumide ja kasutusotstarvete põhjal, ent tegelikkuses võib selline lahendus osutuda piiravaks, kui tulevikus muutuvad hoone kasutusharjumused, näiteks vajadus teistsuguse laokorralduse järele, mis võib tõsta põlemiskoormust. Lisakulud ning piirangud võivad ilmneda alles siis, kui hoone kindlustajaga hakatakse arutama detaile ning selgitama muudatuste sisu. Need riskid oleks võimalik ennetada, kui tulevikupotentsiaali arvestatakse juba varajases planeerimisjärgus.

Matteus lisab, et tellija ja projekteerija võivad tegelikult projekti „joonistada” igasuguseid asju, ent tuleb jääda reaalsuse piiresse. „Ja siin saabki tulla appi ehitaja, kes saab juba varajases faasis anda väärtuslikku sisendit, millised lahendused on praktilised ja kuluefektiivsed, kasvõi näiteks materjalide valik, konstruktsioonide sõlmed või olulised tarinditüübid. Nii saab vältida olukordi, kus projekteerimise käigus tehtud otsused osutuvad hiljem hoone kasutamise seisukohalt piiravaks.”

Tarindi tüübina toob ta näiteks betoonist põranda, millel on tööstus- ja laohoonetes ülioluline roll – selle konstruktsioon ja omadused peaksid lähtuma hoone tegelikust kasutusest. Tellijal on tavaliselt teada, millised koormused tulenevad tema tegevusest – olgu selleks tootmine, logistika või seadmete paiknemine –, kuid sageli jääb lahtiseks, kas neid koormusi peaks kandma kogu põrandapind ühtlaselt või piisab lokaalsetest tugevdustest. See valik mõjutab oluliselt ka põranda ehitusmaksumust. Optimaalse lahenduse leidmisel on kasulik, kui tellijale ja projekteerijale saab juba algfaasis sisendit anda ka ehitaja, sest koostöös tehtud otsused aitavad tagada, et valmiv hoone on nii funktsionaalne kui ka kuluefektiivne. Läbimõeldud ning praktikas järeleproovitud lahendused teenivad hoone funktsiooni kestlikult ja tõhusalt.

Matteus toob veel ühe näite nutikast ruumiplaneeringust: „Juba varajases etapis tuleb läbi mõelda, kuidas korraldada soojad ja külmad tsoonid ning milline peaks olema ruumide kõrgus. Tulevikku suunatud hoone planeerimisel tuleb arvestada ka olemasolevate ja potentsiaalsete uute energialahendustega – näiteks päikeseenergiaga. Kui päikesepaneelide lisamine on plaanis tulevikus, peab hoone konstruktsioon selleks valmis olema. Samuti ei tohi jätta tähelepanuta hooneautomaatikat tervikuna – läbimõeldud juhtimissüsteemid aitavad tõsta energiatõhusust, lihtsustada hooldust ja vähendada püsikulusid. Näiteks valgustuse nutikas juhtimine: tavapärane on/off-valgustus võib moodustada kuni 30% hoone energiakulust, kuid targalt juhitud süsteem aitab seda märkimisväärselt vähendada ning pikendada ka valgustite eluiga. Lõpptulemusena peab hoone olema kergesti hooldatav ja vastupidav – selline, mis toetab ettevõtte tegevust ja arengut. Tootmishoone peab olema partner.”

Ehitaja kaasamine ehitusprotsessi võimalikult varajases planeeringustaadiumis võimaldab leida parimad lahendused energiatõhususeks ja pikaajaliseks toimimiseks ning tagab ülejäänud protsessi võimalikult sujuva toimimise. Hoone tulevikukindlus tähendab madalaid püsikulusid ning seda, et energiakandjaid kohandades või hoonet laiendades ei kulutata raha, ega aega lammutusele.

1993. aastal alguse saanud Rand & Tuulberg Gruppi kuuluvad kinnisvaraarendaja Vallikraavi Kinnisvara, tootmisettevõtted Columbia Kivi, Welement ja Muuga Betoonelement ning ehitusettevõtted Savekate (betoon), Hearum (eriosad) ja RTS Infra (taristu) ning RTG Projektbüroo (projekteerimine). Tänu mitmekülgsusele on grupil unikaalne ülevaade kogu väärtusahelast ja klientide pakutakse stabiilsust, parimaid kogemusi ning kõige optimaalsemaid lahendusi.

Vaata ka randtuulberg.ee