• ST
  • 22.10.24, 18:50

Hääbuvas külakeses tegutsev pereettevõte kihutab raskuste kiuste edurindel

Soomes asuvas Sievi jalatsitehases toodetakse iga päev umbes 5500 paari jalanõusid. Äritegevus toimib hästi, kuid ülemaailmse konkurentsiga silmitsi seistes peab pidevalt olema valmis uuendusteks. Mis on see, mis aitab kindlustada tootmise tuleviku?
Hääbuvas külakeses tegutsev pereettevõte kihutab raskuste kiuste edurindel
Esimesed märgid talvest annavad end Sievi külas tunda juba oktoobris, kui värviline sügis vahetub talvise maastikuga. Küla vanimad hooned pärinevad 1600. aastate lõpust. 1900. aastate alguses oli raudteejaam veel väga elav kauplemiskoht, kuid ajad muutuvad. Viimane reisirong peatus siin aastakümneid tagasi. Sievi aga ei anna alla. Täna on siin kodud loonud üle kolmesaja inimese. Pisikeses külas on oma kool ja lasteaed ning tänases Soomes on see erakordne. Koha suurimaks plussiks on tõsiasi, et tööpuudust siin pole – siin asub Sievin Jalkine.

250 000 paari jalanõusid

Sievin Jalkine annab tööd umbes 350 inimesele ja vähem kui 50 kilomeetri kaugusel asuvas Oulaineni asula tootmisüksuses umbes 150 inimesele. Suur osa külaelanikest töötab tehases, paljud juba põlvkondade kaupa. Lisaks liigub sinna ka inimesi naabervaldadest. 50kilomeetrine igapäevane sõit tööle ja koju on nendel teedel pigem tavapärane.
Algusaegadega võrreldes on ettevõte kasvanud ja laienenud umbes kümme korda. Iga uus hoone on eelnevale juurde lisandunud ja erinevusi võib näha ka tehase miljöös. Viimase kümne aasta laiendused on olnud logistikakeskuse ruumid. Nendes 30 meetri kõrgustes hoonetes on tellimusteks ootevalmis 250 000 paari jalatseid.

Veisenahal sirp ja vasar

Toorainete laos on riiulite kaupa nahkasid. Vaid paar aastakümmet tagasi oli lao värvipilt must ja pruun, kuid nüüd on siin näha punast ja rohelist. Materjalilaost saab alguse jalanõude tootmise teekond. „Ahaa, siin pidi olema mingisugune parasiit,“ ütleb kontroll Rauno Pennala, näidates, mida parasiit tähendab. Mehe käes olev pliiats vajub naha sisse nagu nuga võisse. "Seda ei saa kahjuks kasutada ja ka seda osa siit mitte, nahk on liiga õhuke.“
Pennala on tehases töötanud 44 aastat. Päris igat tehasesse sisenevat toorainet ei kontrollita, kuid Pennala teeb seda pisteliselt. Nahk tuleb peamiselt Itaalia, Hollandi ja Saksamaa lihatööstustest. „Enamik nahast, mida me saame, on väga hea. Kuid iga pull või veis on erineva taustaga,“ sõnab ta.
Kui loom on olnud väga aktiivne või suur tülinorija, võib nahk olla armiline ja kingapealseks ei sobi. „Oleme näinud kõiki põletusjälgi, alates ristidest kuni kõiksugu sümboliteni. Kunagi tuli nahk ka Nõukogude Liidu aladelt ja siis oli neil tunnusmärgiks sirp ja vasar," meenutab Pennala.
Parim nahk on spetsiaalselt viimistletud nahk, mis tuleb tehasesse eelnevalt polüuretaaniga töödelduna. Nahkade seisundit mõjutab ka naha niiskus. "Kaheksa kuni kaksteist protsenti on sobiv niiskus," ütleb Pennala. Kinga tooraine peaks olema elastne, mitte liiga õhuke ja mitte liiga tihe.
Täna materjali jagub, ent kust saab tehas oma tooraine tulevikus? Sievin Jalkine tegevjuht Juha Jokinen on selle üle mõtisklenud. „Usun, et meil jagub ka tulevikus toorainet piisavalt. Nahk on ökoloogiline aine, ka toiduainetööstuses on see jääk. Kuigi liha tarbimine võib Euroopas väheneda, kasvab see mujal maailmas. Nahk on kasutajasõbralikum, erinevalt õli- ja plastipõhistest pealismaterjalidest," ütleb Juha Jokinen.

Isalt pojale

Juha Jokinen on Sievin Jalkine tegevjuht, kolmas põlvkond ettevõtjana ja neljas põlvkond kingsepana.
Pere kingsepa teekond algas 1930. aastatel Juha vanavanaisast Oskarist. Tema poeg Lauri omakorda laiendas tegevust ning palkas endaga koos tegutsema veel neli kingseppa. Ettevõtliku mehena asutas ta 1951. aastal Sievin Jalkine osaühingu. Firma äriidee on püsinud tänaseni sama: pakkuda oma klientidele parimaid jalatseid. Ka lubadus, et jalanõud jõuavad kliendini kiirelt, on tänaseni kehtiv.

Tegevjuht asus tööle juba 14aastaselt

Pereettevõttes elavad kõik pereliikmed ettevõtte tempos. Praegune tegevjuht Juha Jokinen tuli tehasesse suvetööle 14aastaselt. Pärast õpinguid asus ta 24aastaselt alalisele tööle projektijuhina, seejärel töötas ta nii ostja, ostujuhi, projektijuhi kui ka tegevdirektori asetäitjana ning alates 2012. aastast tegevdirektorina. "Ettevõttes töötamine on alati tundunud minu enda asi, kuigi pereettevõttes tööga jätkamine ei olnud ka minu jaoks koheselt enesestmõistetav. Koos õe ja nõbudega olen aastate jooksul sellesse vähehaaval sisse kasvanud. Ettevõtlusest on saanud eluviis,“ sõnab ta. „Tean põhimõtteliselt kõiki kingsepatöö etappe, õppisin neid suvetööl,“ lisab Juha.

Kas ettevõte antakse edasi järgmistele põlvkondadele?

Perefirma igapäevatöösse on kaasatud neli pereliiget: tegevjuhi Juha õde Katja Kemppainen on finantsjuht, nõbu Ilkka Jokinen personalijuht ning teine nõbu Oona Sikkilä kvaliteedijuht.
Tegevjuhi õemees Teppo Kemppainen tegutseb kontserni müügidirektorina ja Jokineni abikaasa Sinikka Jokinen ostujuhina. Ettevõttel on üheksa aktsionäri, kes kõik osalevad juhatuse töös.
Juha Jokinenil on kaks kahekümnendates eluaastates poega. „Muidugi oleks tore, kui lapsed jätkaksid meie seltskonnas, kuid eks nad otsustavad ise, mida nad elus teha tahavad,“ usub mees.
Jokineni sõnul on aastate suurim muutus olnud tehnoloogia osakaalu kasv tootmises. Tõeline arenguhüpe toimus 2008. aastal, kui alustas tegevust ettevõtte uus logistikakeskus. See, mida varem laos käsitsi tehti, töötab nüüd robootika abil täielikult automaatselt. "Edu võti ja sellele eeldus on pidev uuenemine. Me ei tohi paigal seista. Kõige tähtsam on tootearendus. Oleme teadlikult välja toonud uusi ideid, uuendusi nii toodete kui ka teenuste osas. Ja ideid ning mõtteid firmal Sievin Jalkine jagub.“
Vaata, kuidas valmivad Sievi külas asuvas tehases tõeliselt kvaliteetsed jalatsid:

Toote kasutajad loovad vajalikud jalatsid endale ise. Sieviga ei libastu keegi

Sievi on valinud oma toodete edasimüüjateks professionaalsete jalatsite, riiete, isikukaitsevahendite ja töötervishoiu teenuste pakkujad üle Euroopa. Piirkondlikku tegevust aitavad koordineerida kohalikud Sievi esindajad, kes aitavad luua kliendisuhteid edasimüüja ning lõppkasutajate vahel. Balti riikide piirkonnajuhi Ülar Verevi sõnul on keerulised ilmastikuolud kvaliteetsete jalatsite ja riiete müüjatele oluline faktor. „Kontoris saab õhku soojemaks või jahedamaks sättida, aga välitöödel meie kliimas on oluline kaitsev riietus. Mugavate jalatsite kasutaja ei pea muretsema iga sammu pärast keerulistes oludes ning spetsialist saab keskenduda oma tööle. Mulle meeldib, et meie tootearendajad arvestavad vajaliku tagasisidega, mida edasimüüjad või lõppkasutajad räägivad. Tänu sellele uueneb meie iga-aastane kataloogi valik ning vajalike omadustega Sievi jalatsid jõuavad paljude põnevate töö valdkondade juurde kasutusse,“ sõnab Verev.
Kliendile sobilikke lahendusi pakuvad professionaalsed edasimüüjad, kes on aastaid tööohutuse valdkonnaga tegelenud ning on kursis erinevate riskide ja nõutud standarditega. „Hea müügimees ei paku soodsaimat lahendust, vaid kuulab klienti ning tagab usaldusväärse koostöö erinevate osapoolte vahel aastateks. Sieviga ei libastu keegi,“ leiab Ülar Verev.
Vaata ka sievi.com
TractionPro rekatuur sai alguse Eestist ning jätkab oma teekonda Rootsis, Saksamaal, Taanis jne. Külastajad saavad SieviScanneri abil proovida ergonoomiliselt sobivaid jalatseid ja sisetaldu ning spetsialistid aitavad leida igale töökeskkonnale sobivad lahendused. Vaata siit:

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele