Heade poliitiliste suhete tuules Gruusiasse läinud Eesti ärimeeste lootused on osaliselt purunenud.
Ettevõtjad kurdavad, et ka Eesti riigi huvi Gruusia vastu on kahanenud.
"Riigi poolt suhtutakse Gruusiasse kui projekti ja see projekt on lõppemas,“ tõdeb täna ilmunud Äripäevas Pärnu ettevõtte Port Artur Grupp üks omanik Viljo Vetik. Tema firma ostis 2006. aastal Tbilisi külje alla Rustavisse 60 hektarit maad, kuhu oli plaanis rajada tööstusküla. Praegu projekt seisab.
Seisab ka ettevõtja Urmas Graueni ostetud hotell Bakurian. Gruusia vastu huvi tundnud suurettevõtja Toomas Tool on otsustanud äriajamises võtta aja maha.
Eesti ettevõtjatele valmistavad peavalu Gruusia maksuseadused ning maksuameti jõuline tegevus. Samuti kaob sõbralike grusiinide huvi ühise äri vastu, kui selgub, et kohe esimesel aastal ei õnnestu investeeritud raha mitmekordselt tagasi saada. Esialgsed kokkulepped muutuvad aga aja jooksul reeglina eestlastele kahjulikemateks.
Viimase aasta jooksul on Gruusiasse läinud vaid üks Eesti ettevõte - liha- ja piimatootja Maag Grupp, kes avas Tbilisis oma esinduspoe, kus müüakse ka teiste Eesti tootjate kaupa.
Äripäev kohtus Gruusias mitmete Eesti ja Skandinaavia ettevõtjatega. 2003. aastal toimunud Rooside revolutsiooni järel olid Eesti ettevõtjatel Gruusiaga seoses väga suured lootused. Täna ilmunud Äripäevast saab kokku viiel leheküljel lugeda, miks need lootused on löönud kõikuma ning millised Eesti ettevõtjad on Gruusias olnud edukad ja kes on oma äriprojektid külmutanud.
Seotud lood
Kursus on rahvusvaheliselt tunnustatud ja eksportturgudel aktsepteeritud keevitusinseneri pädevust tõendav kutseharidus. Kursus käsitleb laiapõhjaliselt keevitusprotsesse, materjale ja tööstusstandardeid.
Enimloetud
4
Negatiivse plaani puhul oleks ohus 100 miljonit maksutulu ja 5000 inimese töö
Viimased uudised
Riigikohus langetas äsja otsuse suurima maksvõlglase ja BLRT Grupi vaidluse asjus
Hetkel kuum
Raskem aeg mõjub ärile hästi
Lisatud kolm Gartneri soovitust riskide maandamiseks
Tagasi Tööstusuudised esilehele