Börs: tööstusmetallid surve all

Vase ja teiste tööstusmetallide hinnad olid sellel nädalal peamiselt languses, sest investorid keskendusid kehvemale nõudluse väljavaatele. USA president Donald Trump küll ütles, et kaubanduslepe Hiinaga võidakse peagi saavutada, aga selle osas ollakse skeptilised.

Tööstusmetalle mõjutas ka aktsiaturgude langus, mille põhjuseks võib pidada Trumpi vastaseid süüdistusi. Nimelt olevat Trump Ukraina valitsust survestanud, et too Joe Bideni poja Hunter Bideni kohta kompromiteerivat infot avaldaks. Hunter Bidenil on Ukrainas mitmeid ärisid.

Kauplemine oli üldiselt sellel nädalal hõre, sest Hiinas algavad järgmisel nädalal pühad. Vase hind langes nädalaga kokku 1,4 protsenti, 5743 dollarini tonnist. Septembri alguses langes vask 5518 dollarini tonnist, mis on kahe aasta madalaim tase.

Kaubandussõda ja suuremate majanduste aeglustumine on tööstusmetallide hindadele kehvasti mõjunud, vaatamata sellele, et mitme metalli puhul peaks turg tänavu defitsiidis olema.

“Paljud turuosalised ei usu Trumpi, et kaubanduslepe võidakse peagi saavutada,” ütles Commerzbanki analüütik Daniel Briesemann Reutersile. “Nad ootavad ja vaatavad kõrvalt.”

Alumiiniumi hinnad langesid sellel nädalal kiireimas tempos alates detsembrist, sest alumiiniumoksiid odavneb ning kehv nõudluse väljavaade survestas pakendamises ja transpordis kasutatavaid metalle, vahendab Reuters.

Alumiiniumi hind langes nädalaga 4,6 protsenti, 1717 dollarini tonnist. Tegemist on viimase kahe ja poole aasta madalaima tasemega.

Nii Hiina, Saksamaa kui ka USA tööstussektori olukord pole kiita ning see surub hindu madalamale, ütles Bank of China Internationali analüütik Xiao Fu. Ta nentis, et Hiinas hakatakse talvel tootmist piirama, aga piirangud ei pruugi olla nii mahukad kui eelmisel aastal. Selle tõttu saavad ka hinnad vähem tuge.

Hiina tööstussektori ettevõtete kasumid olid augustis languses. Reutersi küsitlusest selgus, et tööstussektori aktiivsus kahanes septembris juba viiendat kuud järjest.

Tsingi hind tõusis aga 0,6 protsenti, 2326 dollarini tonnist. Põhjuseks asjaolu, et Londoni metallibörsil on varud langenud rekordiliselt madalale pakkumine on kitsenemas.

Tsink langes septembris 2190 dollarini tonnist, mis on viimase kolme aasta madalaim tase. Kitsam pakkumine pole märkimisväärselt hindu tõstnud, sest investorid ootavad, et pakkumine peaks lähikuudel taastuma ning nõudlus püsib nõrk, ütlesid ING analüütikud.

Teistest toorainetest odavnes tina 1,4 protsenti ja tonn maksab 16 306 dollarit. Nikkel odavnes 2,1 protsenti ja tonn maksab 17 346 dollarit.

Reuters kirjutas neljapäeval, et Saudi Araabia naftatootmine on pärast droonirünnakuid sisuliselt taastatud – see juhtus oodatust kiiremini, mille tõttu on naftahinnad langenud.

Allikate sõnul on naftatootmise võimekus tõusnud 11,3 miljoni barrelini päevas. Peale droonirünnakuid langes võimekus mõneks päevaks 5,9 miljoni barrelini päevas.

14. septembri rünnakud Saudi Araabia naftatööstuskompleksidele viis rivist välja 5,7 miljoni barreli ulatuses nafta tootmisvõimsust päevas, mis moodustab 7 protsenti kogu maailma naftatoodangust. Saudi Araabial õnnestus Saudi ametnike sõnul klientidele minevaid tarneid säilitada tõmmates naftat oma naftavarudes ning pakkudes teistelt naftaväljadelt saadud teise puhtusastmega naftat.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 3,6 protsenti ja WTI kukkus 4 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 62,5 ja 56,4 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind langes 5,4 protsenti, 597 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 2,8 protsenti, 600 dollarini tonnist. Kerge kütteõli hind langes 2,7 protsenti, 595 dollarini.