Puidutööstuse jaoks raske 2023. aasta vähendas oluliselt tööstuste kasumeid, selgub värskest Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraportist. Toome teieni viis suurimat kasumi- ja kahjumiteenijat nii puidu esma- kui järeltöötlejate seast.
- Stora Enso Eesti 2023. aastal suletud Näpi saeveski. Tööta jäi ligi 100 inimest, kuid ettevõtte võttis üle ja alustas uut tegevust Puidukoda. Foto: Meelis Meilbaum/Stora Enso Eesti
Puidu esmatöötjaid ehk siis ettevõtteid, kus tooraineks on ümarpalk, tegutses 2023. aastal Eestis ühtekokku 231, neist 195 ületavad 100 000-eurost käibepiiri. Suur käibelangus on aga aastaga vähendanud ka nende ettevõtete arvu, 2022. aastal oli 100 000-eurose käibepiiri ületajaid 21 ettevõtet rohkem.
Mis toimub puidutööstuses? Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraporti leiad
SIIT.
Valdkonna müügitulu oli 2023. aastal 615,6 miljonit eurot. 2022. aastal oli müügitulu 801,8 miljonit eurot ehk kahanemine 23,2% . Valdkonna koondkasum oli läinud aastal 24,9 miljonit eurot, 2022. aastal aga 119,8 miljonit ehk aastaga kahanes see 79,3%. Sisuliselt on vahepeal väga kiiresti kasvanud kasumlikkus kukkunud 2020. aasta tasemele.
Suurima kasumi teenis 2023. aastal Combimill Sakala OÜ – 3,19 miljonit eurot, aastaga vähenes kasum 12,6 miljonit eurot. 30,9 miljoni eurose käibega jäi ettevõte müügitulu 2023. aasta TOPis neljandaks, aasta varasemaga võrreldes kahanes käive 12,6 miljoni euro võrra.
2023. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et toodeti 113 640 m3 saematerjali (2022. aastal 122 725 m3). Majandustegevuse suurim mõjutaja oli sõda Ukrainas. Sõja tõttu olid energiahinnad kõrged, nõudlus turgudel vähenev, kulud tootmises kasvasid. Tänavu arvestatakse sellega samuti. Lisaks mõjutas eelmise aasta tegevust konkurents toorme pärast Eestis, mis hoiab meie piirkonnas toorme hinnad kõrgemal ja vähendab Eesti puidutööstuse konkurentsivõimet välisturgudel, kirjutas ettevõte.
Esmatöötlejate kasumi TOP 5 2023
Suurimasse kahjumisse jäi 2023. aastal esmatöötlejate seas Toftan AS 2,4 miljoni euroga. Samas 2022. aastal teenis Toftan 24 miljonit eurot kasumit. Ettevõtte müügitulu oli läinud aastal puidu esmatöötlejate seas suurim – 67,1 miljonit eurot. Käive vähenes 2022. aastaga võrreldes 42,3 miljonit eurot.
2023. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et aruandeaasta jooksul turuolukord halvenes, nõudlus oli vähene ja tooraine kättesaadavus piiratud. Selle tõttu püsisid marginaalid madalad, vähenenud tootmismaht tõstis tootmise omahinda, see tõi kaasa suuremad tootmiskulud. Keskpankade kõrged intressimäärad ning sõjast tingitud ebakindlus on jätkuvalt nõudluse peamised mõjutajad.
Toftan 1 koondas aruandeaasta oktoobris 31 töötajat tootmismahu languse tõttu, mis omakorda oli tingitud tooraine pikaajalisest puudujäägist.
Ettevõtte põhieesmärk on sel aastal tootmismahu suurendamine nii Toftan 1-s kui ka Toftan 2-s. Eesmärgiks on liikuda 270 000 m3 tootmismahu poole läbi tootmise efektiivistamise.
Esmatöötlejate kahjumi TOP5 2023
Järeltöötlejad
Puidu järeltöötlejaid ehk siis ettevõtteid, kes teevad lõpptooteid tegutses 2023. aastal 264 ettevõtet, Neist 240 ületavad 100 000-eurost käibepiiri ja aastaga kahanes selliste ettevõtete arv 15 võrra.
Valdkonna müügitulu oli läinud aastal 2,3 miljardit eurot (2022. aastal 2,8 miljardit), üle-eelmise aastaga võrreldes kahanes see 18,6% ek langes tagasi 2021. aasta tasemele. Valdkonna koondkasum oli 170,9 miljonit eurot (2022. aastal 340,3 miljonit), mis tähendas kahanemist 49,8%. Sellega on valdkonna koondkasum uuesti 2020. aasta taseme lähedal.
Suurima kasumi järeltöötlejate seas teenis Stora Enso Eesti AS - 36,4 miljonit eurot, kasv aastaga 13,4 miljonit eurot. Müügitulu edetabelis jäi ettevõte teiseks 213,2 miljoni euroga, käive kahanes aasta varasemaga võrreldes 74,6 miljoni euro võrra.
2023. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et müügitulu küll vähenes, kuid puhaskasum suurenes, seda peamiselt tütarettevõtetelt saadud dividendide ja muude äritulude osas.
Üle-eelmisel aastal alguse saanud müügiturgude nõudluse jahtumine jätkus ka 2023. aastal, mis tõi kaasa märkimisväärse tootmismahu ja müügihinna languse. Juunis algatati restruktureerimisprogramm, mis tõi Eestis endaga kaasa Näpi saeveski järkjärgulise sulgemise 2023. aasta lõpuks. Näpi saeveski tegevust oli varasemalt mõjutanud ka Ukraina sõja tõttu kaotatud toorme- ning hankekanalid, millele leitud alternatiivid olid kõrgemate hindadega. Saeveski sulgemine tõi endaga kaasa umbes 100 töökoha kaotuse.
2024. aasta veebruaris algatati Stora Enso juhtkonna poolt kasumi suurendamise programm, mille raames ei plaanita täiendavaid tootmise sulgemisi, küll aga töökohtade koondamist.
Järeltöötlejate kasumi TOP5 2023
Suurima kahjumi järeltöötlejate seas sai Ecobirch AS - 2,5 miljonit eurot, aasta varem oli kasum 6,8 miljonit eurot. Müügitulu oli 20,3 miljonit eurot, aasta varasemaga võrreldes kahanes see 20,4 miljoni euro võrra.
2023. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et et olulisimad müügiturud olid USA, Eesti, Saksamaa, Läti. Oluliselt langes müük USA turul.
2023. aastal tegeleti ettevõtte organisatsiooni tõhustamise, tööohutuse parandamise ning tehtud investeeringute materiaalsetesse põhivaradesse töösse võtmisega ja kohandamisega uutele vajadustele. Peamiseks eesmärgiks tänavu on leida uusi turge ja tooteid kasvatamaks mahtu müügis ja tootmises ning pöidlaid pihus hoida, et toimuvad muutused globaalses puidusektoris ning vahvasti tõusvad energia-, toorme- ja seeläbi kogu muu tootmiseks vajaliku materjali ja logistika hinnad Euroopas meile põhiturgudel oma võimalused jätavad, kirjutab ettevõte.
Järeltöötlejate kahjumi TOP5 2023
Seotud lood
Eesti puidutööstustes ollakse ettevaatlikult optimistlikud – äkki tuleb käesolev aasta parem, kui eelmine. Samas näitavad esialgsed andmed, et saematerjali tootmismahud on olnud aasta esimeses pooles veidi madalamad kui olid 2023. aastal.
Lisatud eksportijate TOP 10!
Läinud aastal kaotas Eesti puidutööstus kõvasti nii koondkäivet kui –kasumit – käive langes ligi 20%, kasumi langus oli lausa 57%, selgub värskest Äripäeva infopanga puidutöötuse aastaraportist.
Eesti suurim tööstuskontsern Lemeks AS teenis läinud aastal 187,7 miljoni eurose käibe juures 23 miljonit eurot tegevuskasumit.
Soome metsanduskontserni UPM kuuluv UPM-Kymmene Otepää teenis läinud aastal 87 miljoni eurose käibe juures 11,1 miljonit eurot tegevuskasumit. Tegu oli viimase kümne aasta suurima müügituluga, kasum oli suurem vaid 2021. aastal – 11,4 miljonit.