Läinud aastal kaotas Eesti puidutööstus kõvasti nii koondkäivet kui –kasumit – käive langes ligi 20%, kasumi langus oli lausa 57%, selgub värskest Äripäeva infopanga puidutöötuse aastaraportist.

- Eestis on saematerjali töötlemisvõimekus kaks korda suurem kui meie saematerjali tootmismaht. Foto: Toomas Kelt
Raportis toodud viimase viie aasta majandustulemuste ülevaade näitab, et sellega on puidutööstus tervikuna langenud enam-vähem 2020. aasta tasemele.
Milline on puidutööstuse olukord? Äripäeva infopanga puidutöötuse aastaraportiga saad tutvuda
SIIN.
Puidutööstust tervikuna saab jaotada kaheks – esmatöötlejad ehk ettevõtted, kelle tooraineks on ümarpalk ja järeltöötlejad ehk ettevõtted, kes töötlevad esmatöötlejate tooteid lõpp-toodeteks. Äripäeva infopanga ülevaadetes on neid valdkondi vaadeldud eraldi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti puidutööstuse olukord on hetkel ülimalt keeruline ja lahendust ei paku ka käsiolev nn „metsareform,“ kirjutab värske Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraporti kommentaariks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Ekspertide sõnul saaks Eesti enda metsa- ja puidusektori oskuseid ning tooteid edukalt välismaale eksportida ning end innovaatilise maailmakuulsa metsariigina tõestada, kuid selleks on peavad kõvasti tööd tegema nii sektor kui ka riik, tõdeti läinud reedel Paide Arvamusfestivalil.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.