Puidutööstusi aitab hädast välja turgude diferentseeritus
Eesti puidutööstustes ollakse ettevaatlikult optimistlikud – äkki tuleb käesolev aasta parem, kui eelmine. Samas näitavad esialgsed andmed, et saematerjali tootmismahud on olnud aasta esimeses pooles veidi madalamad kui olid 2023. aastal.
Puidutööstustele on raskel ajal abiks turgude paljusus, räägib Puidukoja tegevjuht Eveli Opmann. Foto: Toomas Kelt
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostatud statistika ülevaatest selgub, et kui 2023. aasta jaanuarist kuni maini toodeti Eestis saematerjali 1,04 miljonit kuupmeetrit, siis käesoleva aasta samal perioodil oli maht õige pisut langenud – 1,02 miljonit tihumeetrit.
Viimase aastaga ligi kolme miljardi eurost koondkäivet näidanud puidutööstused on tunda saanud suurt käibelangust, nelja kvartali koondkäive langes aasta varasema perioodiga võrreldes 20%, selgub värskest Äripäeva infopanga puidutööstuse konkurentsiraportist.
Äripäeva Infopanga puidutööstuse viimases kvartaliraportis on ülevaade nii sektori suurematest palgamaksjatest koos nende ettevõtete omanikega. Üks suuremaid palgamaksjaid sektoris on näiteks Inglismaa puiduagentide Nason Davis Ltd Eesti tütarfirma. Lisaks Eestile on inglise puiduagendid tegevad ka Jaapanis.
Helsingis toimunud Euroopa Saeveskite Organisatsiooni EOS kohtumisel tõdeti, et ehitusturu langus nii Euroopas kui olulistel eksporditurgudel ei anna saematerjali tootjatele lootust lähiajal raskustest üle saada. Pikaajalises vaates on usaldus sektori vastu aga tugev.
Soome metsanduskontserni UPM kuuluv UPM-Kymmene Otepää teenis läinud aastal 87 miljoni eurose käibe juures 11,1 miljonit eurot tegevuskasumit. Tegu oli viimase kümne aasta suurima müügituluga, kasum oli suurem vaid 2021. aastal – 11,4 miljonit.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.