Metsapoliitika võib pidurdada Eesti puidukeemia arengut: tooraineta jäävad tehased kerkimata
Ametis oleva valitsuse tegevuse aluseks olevas koalitsioonileppes on tööstuse osas rõhutatud vajadust kasutada puitu kõrgema lisandväärtusega toodete loomiseks. Üheks võimaluseks on puidu keemiline töötlemine, kuid piisava tooraineta planeeritavaid tehaseid Eestisse ei tule.
Puidukeemia osas on Eestis praegune seis tagasihoidlik, selles vallas on suurettevõtteid vaid mõned – haavapuitu puitmassiks töötlev Estonian Cell ja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ehk rahvalikult Kehra paberitehas. Arengulootust annavad aga kaks uut algatust – Fibenol ja VKG planeeritav biotoodete tehas.
Euroopa Komisjoni biomajanduse strateegia järgi tuleb jõuliselt arendada biotoodete tootmist ja seeläbi soodustada fossiilselt toormet üleminekut. Komisjoni strateegias on nimetatud eesmärk luua 2030. aastaks juurde ligi 300 uut biotootmise tehast.
Aasta töösturi nominent, Graanul Investi juht Raul Kirjanen tunneb, et Eesti valitsus on jätnud tööstuste probleemid tähelepanuta. Seepärast võib ka arendatav puidukeemiatehas kerkida hoopiski mõnda naaberriiki.
Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.
Puidusuhkrutest on võimalik pärmiseente abil teha raketi- või laevakütust, räägiti EASi ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli seminaril „Puidu väärindamise tulevik.“ Uudseid võimalusi puidu väärindamiseks on veelgi.