Põlevkivi „vabakaevandamine“ on ohtlik

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) ja Eesti maavarade ühing (EMÜ) on seisukohal, et maavarade liigne kaevandamine ning Eesti looduskeskkonda ja ühiskonda suurel määral mõjutav põlevkivi kaevandamise suurendamise otsus peab olema laiapõhjaliselt kaalutud, analüüsitud ning võtma arvesse kõiki osapooli, mitte ainult ärihuve.

EKO ja EMÜ saatsid Eesti Vabariigi valitsusele, riigikogule ja ametnikele oma seisukohad plaanitavale maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (43 SE), mis eelmisel neljapäeval (4. juunil) läbis esimese lugemise. Eelnõu võimaldaks ettevõtjatel taotleda täiendavaid kaevandamisõigusi varasema kuue aasta vältel aastamäärast ehk 20 tonnist vähem kaevandatud põlevkivikogusest, mis on selges vastuolus nii kehtiva kui ka koostatava põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga. Põhimõtteliselt tähendab see põlevkivivarude vabaks laskmist. Keskkonnaorganisatsioonid ei nõustu Eesti strateegilise maavara sellise röövelliku kasutamisega, kuna põlevkivitööstuse negatiivne jalajälg moodustab enam kui 80% kogu Eesti keskkonnakasutusest.

„Põlevkivi kaevandamine on Eestis suurimat keskkonnakahju tekitav tegevus, mis on talutav vaid energiajulgeoleku kontekstis, kui aga jutt on ekspordiks mineva õli tootmisest, siis ei kaalu saadav kasu kahju tekitamist üles,“ seletas Silvia Lotman. Maapõue eelnõud soovitakse kiirustades läbi suruda ning kõiki osapooli arvesse võtvat analüüsi pole suudetud teha. „On arusaamatu, miks riigikogu soovib seda seaduseelnõud eraldiseisvalt arutada, kui samal ajal juba käib maapõue seaduse muutmine ja sellise üksiku erandi kontekstist välja kiskumine ei võimalda seaduseandjal kogu pilti näha,“ lisas ta.

„Äsja valminud riigikontrolli auditi hinnangul tuleks riigil tegeleda põlevkivitemaatikaga terviklikult ja ennekõike riigi huve silmas pidades, mitte erandeid tehes ja kitsalt äriettevõtete huve järgides,“ ütles Mihkel Pukk. „Praegu laual olev eelnõu tekitab aga ohtliku vabakaevandamise pretsedendi.“