Põlevkivi kaevandamine vajab püsivat lahendust

Kui eelnõu seaduseks saab, on Viru Keemia Grupp lubanud oma talvel suletud tehased uuesti avada ning taasluua 300 töökohta. Selleks peaks riik lubama tagantjärele kaevandada varem maasse jäetud põlevkivi – kuni 20% võrra rohkem, kui senine seadus lubas. Põlevkivi tagantjärele kaevandamise lubamisega leevendataks vähesest konkurentsist tingitud probleeme, kuid ei kõrvaldataks nende põhjust.

2016 jaanuaris peaks riigikokku jõudma keskkonnaministeeriumi välja töötatud uus maapõueseaduse redaktsioon. Vana seaduse muutmise ning uue seaduse vastuvõtmise arutamise vahel jääb ilmselt kõigest mõni kuu. Tekib küsimus, kas on mõistlik probleemi ajutiste meetmetega leevendada, kui saaks leida pikaajalisi lahendusi.

Praegu menetletava maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kuidas mõjutab muudatus keskkonda. Muudatusettepanekute tegemiseks on antud loetud päevad. Kui tegemist oleks alama astme õigusaktiga, võiks see vähese põhjendatuse tõttu olla õigusvastane.

Põlevkivi tagantjärele kaevandamise mõjusid pole võimalik hinnata eraldiseisvalt ülejäänud maapõueseadusest või keskkonnaõiguse regulatsioonist. Seetõttu peaks kõiki maapõueseaduse muudatusi menetlema korraga, mitte väikesteks osadeks jaotatuna.

Värske inimarengu aruande kohaselt ei ole Eesti energiatarbimine jätkusuutlik, sest tugineb liiga suures osas põlevkivile. Need probleemid ei ole lahus põlevkivi tagantjärele kaevandamise lubamisest, vaid sellega tihedalt seotud. Probleemidele tuleb leida lahendus korraga, sest muidu võivad eri aegadel tehtud muudatused hakata üksteisele vastu töötama.

Põlevkivi kaevandamise mahud on jaotatud nelja ettevõtte vahel, kusjuures ühele neist on antud 75% kogu kaevandamismahust. Selline jaotus tekitab konkurentsiprobleeme. Põlevkivisektori ettevõtjate huvides on, et probleemidele leitakse pikaajaline ning tegelik leevendus.