Diislikütuse hind on Eestis enamikus
opereerivates tanklates kallim kui 95 bensiini hind. Tavaliselt on Euroopas
olukord vastupidine. Miks Eestis on diislikütus kallim kui bensiin?
AS Eesti Statoil kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul mõjutab diislikütuse hinda lisaks olukorrale maailmaturul ka see, kas on tegemist suvise või talvise diislikütusega, sest talvistele tingimustele vastava diislikütuse omahind on kõrgem. Eesti Statoil on alustanud juba talvise diislikütuse müügiga oma teenindusjaamades.
„Kuna Eestis mootorikütuseid ei toodeta ja kõik jaemüüjad sõltuvad sisseostuhinnast ehk maailmaturuhinnast, siis hinnasurutis tekib kõikidele turuosalistele pea samaaegselt, mis kajastub ka jaehinna muutmises. Bensiinijaamades on piiratud mahutite maht samuti ladustamisterminaalides. Kõik ettevõtted töötavad mõistlike laovarudega, mis ei sea neid löögi alla maailmaturuhinna kiire languse korral ning tagab mõistliku käibekapitali kasutamise,“ lisas ta.
„Kütuste hindu eri riikides saab võrrelda vaid juhul, kui on teada erinevates riikides eri liiki kütustele rakendatavate aktsiisimaksude määrad. Mootorikütuste aktsiisimaksu määrad ELis on riigiti erinevad ning hinnaerinevus tuleneb ilmselt sellest. Kui maksud kõrvale jätta, siis ongi näiteks praegu diislikütuse liiter bensiinist kallim. Kuna 1.1.2008 aktsiisitõusu tõttu kallineb mootoribensiini hind 1,32 krooni ning diislikütus 1,56 krooni, siis väheneb hinnaerisus tarbijale veelgi,“ selgitas Realo.
Neste Eesti AS peadirektor Indrek Kaju sõnul maksis 18. oktoobril Euroopa hulgiturul (nn ARA ehk Amsterdam-Rotterdam-Antwerpen) üks liiter bensiini 6,35 krooni, üks liiter diislikütust 7,30 krooni. „Ehk ilma maksudeta oli eile diiselkütus Euroopas 95 senti kallim kui bensiin. Riikides, kus bensiin ja diislikütuse maksustatakse sarnaselt (näiteks Eesti, Suurbritannia), ongi hetkel diislikütus kallim kui bensiin. Soovitan Londonis selles oma silmaga veenduda,“ selgitas ta.
„Soomes maksustakse diiselautode omanikke tunduvalt kõrgema aastamaksuga kui bensiinimootoriga auto omanikke. Eestlane maksab diislikütuse eest 13,90 krooni liiter, soomlane 16 krooni liiter ja lisaks umbes 10 000 krooni aastamaksu igal aastal, kui ta on valinud diiselauto. Soomes maksab hetkel bensiin tanklates keskmiselt 20 krooni ning diislikütus 16 krooni. Öeldakse, et vaadake meie palkasid - ei ole soomlastega võrreldavad. Naftatooted on universaalne kaup (nagu ka kuld) - kergelt transporditav, omab tarbimisväärtust kõikjal. Sellest tulenevalt, kui eestlane või soomlane soovib naftatooteid tarbida, peab ta maksma küsitud hinna, sest selle hinnaga leidub turgu antud kaubale kõikjal. Kuld maksab Helsingis ja Tallinnas samapalju nii rikkale kui vaesele,“ lisas Kaju.
Aktsiisimääradest Eestis hetkel ja tulevikus:
Bensiini 1 liitrile lisandub aktsiis 4,50 EEK, millele lisandub käibemaks 18%Jaanuarist 2008 on bensiini aktsiis 5,62 EEK, lisandub käibemaks 18%Diislikütuse 1 liitrile lisandub aktsiis 3,84 EEK, lisandub käibemaks 18%Jaanuarist 2008 on diislikütuse aktsiis 5,165 EEK, lisandub käibemaks 18%Allikas: Statoil
Seotud lood
Kiviõli tehases loodetakse
juba aasta lõpul hakata tootma põlevkivivaigust diislikütust, mida
peaks tulevikus jätkuma piisavalt, et katta 35-40 protsenti Eesti
vajadusest.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.