Tööstuse digitaliseerimine on Eesti jõukuse võti – kuid pilt eesliinilt viitab, et toetuseks saadud kümnete miljonite eurodega on hiljuti kahjuks taas pigem kinnistatud lihtsa alltöövõtja rolli, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.

- Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
- Foto: Liis Treimann
Kuidas saab eestlane rikkaks? Muidugi nii, et paneb robotid ja muud targad masinad enda heaks nutikalt tööle, nagu rootslane või sakslane. Äsja jaotati selle jaoks Eesti ettevõtjatele üle 50 miljoni euro Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi. Viimane ots on isegi alles jagamisel, kuid plaanid on valdavalt juba tehtud. Kuid kas Eesti tööstus on nüüd Skandinaaviale tehnoloogiliselt järgi jõudnud? Paraku veel mitte, kuigi potentsiaali jätkuvalt on.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmise aasta masina- ja metallitööstuse TOPi võitnud Defsecintel Solutionsi juht Jaanus Tamm ütleb, et tänapäeval on kommertskasutuses mitmesugust tehnikat, mis sobib edukalt kaitsetööstusele: neile on iseloomulik suhteline odavus ja neid saab kiiresti toota.
"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet möödunud aasta novembris toimunud energia aastakonverentsilt. Sellest, kuidas energiaturul toimuv tööstust mõjutab ja mida tööstus energiasektorilt ootab, kõneles Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu kirjeldas aga regiooni vaadet ning selgitas, millised on Balti- ja Põhjamaade energiaalased eesmärgid ja kuidas need kokku sobivad.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.