Olukorda, kus ettevõttel on töötajate kaasamiseks ideede kogumise postkast, aga sealt edasi ei mõelda ja puudu on nii eesmärk kui selge protsess, võib pidada klassikaliseks. Sellises olukorras võib pidev parendamine jääda lihtsalt sõnakõlksuks, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.

- Töötajad on protsesside kõige paremad tundjad ja seda ei tohi alahinnata, rõhutab protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.
- Foto: Erakogu
Kõik organisatsioonid on konkurentsis püsimiseks sunnitud pidevalt kohanema ja protsesse täiustama. Ühekordsed muudatused ei ole piisavad ja vaja on kujundada parenduskultuur, mis tagab järjepideva kasvu ja efektiivsuse. Vaja on luua keskkond, kus pidev areng on normaalsus.
Parenduskultuur ei ole lihtsalt projekt, vaid kogu organisatsiooni hoiak ja käitumisviis, kus iga töötaja panustab igapäevaselt parendustegevustesse. Pidev panustamine tagab, et muudatused juurduvad ja organisatsioon areneb kooskõlas ümberringi muutuvate tingimustega.
Klassikaline olukord on tihti selline, kus töötajate kaasamiseks on olemas ideede kogumise kast, aga sealt edasi ei mõelda ja puudu on nii eesmärk kui selge protsess. Töötajad soovivad protsesside parendamisel strateegilise tasandi arutelusid, aga kõik kulmineerub sellega, et pidev parendamine jääb lihtsalt sõnakõlksuks, sest tegelikku sisu pole. Siit tuleks mõelda kaugemale.
Jagan teiega mõtteid ja soovitusi, kuidas alustada toimiva parenduskultuuri loomisega.
Mis on parenduskultuur?
Parenduskultuur on ettevõtte töökeskkonna ja juhtimisviisi sümbioos, mis soodustab pidevat protsesside, toodete ja teenuste täiustamist. Selle aluseks on kaasav juhtimine, töötajate aktiivne osalus ja süsteemne lähenemine muudatuste elluviimisele. Pideva parendamise taga peitub eesmärgipärane tegevus, mis hõlmab andmepõhist otsustamist, probleemide juurpõhjuste analüüsi ja tõhusat koostööd.
Parenduskultuuri loomise aluspõhimõtted
Töötajate kaasamine:
Töötajad on protsesside kõige paremad tundjad ja seda ei tohi alahinnata. Kui nad tunnevad, et nende ideid hinnatakse, suureneb nende pühendumus ja motivatsioon. Kaasamine ei piirdu üksnes ideede kogumisega, vaid tähendab ka vastutuse andmist ja võimalust neid ideid ellu viia.
Avatud suhtlemine:
Läbipaistev ja regulaarne mitmesuunaline infovahetus aitab tagada, et kõik ettevõtte tasandid jagavad samu eesmärke ja väärtusi. Töötajad peavad tundma, et nende hääl on kuuldav ja arvamus loeb.
Juhtide eeskuju:
Juhtkond peab olema eeskujuks pideva parendamise väärtustamisel ja ise aktiivselt sellesse panustama. Kui juhid ei ole muutuste eestvedajad, ei pruugi töötajad neid järgida.
Õiged tööriistad ja koolitused:
Parenduskultuuri toetavad meetodid, nagu protsessianalüüs, PDCA-tsükkel, erinevad Lean tööriistad, tuleb teha töötajatele arusaadavaks ja lihtsaks ning neid igapäevatöös eesmärgipäraselt rakendada.
Praktilised sammud parenduskultuuri loomiseks
Visiooni ja eesmärkide seadmine:
Juhi selge sõnum: Miks on pidev parendamine oluline? Visioon peaks olema kõigile töötajatele arusaadav ja inspireeriv. Näiteks: „Meie eesmärk on vähendada väärtust mittelisavate tegevuste mahtu x% võrra järgmise aasta jooksul.”
Parendusprotsessi süsteemne korraldus:
Teinekord tuleb alustada täiesti algusest ja ühtlustada arusaam protsesside hetkeseisust, kuidas, kes, mida ja miks teeb. Peale kokkulepete uuendamist, saab tegeleda süsteemse parendamisega. Leppige kokku struktureeritud protsess, kuidas parendusideid kogutakse, hinnatakse, ellu viiakse ja tagasisidestatakse. Määrake vastutusalad ja leppige kokku rutiinid.
Regulaarsed parendustöötoad:
Korraldage regulaarselt kohtumisi, kus töötajad saavad jagada oma tähelepanekuid ja ettepanekuid. Selleks sobivad protsesside analüüsi töötoad, häkatonid või muud ideekogumise formaadid. Töötoad võivad keskenduda erinevatele teemadele, sõltuvalt fookusest. Näiteks: Tööprotsessi väärtuspõhine analüüs ja vastavate parendusvõimaluste ühine käsitlemine.
Töötajate tunnustamine:
Tunnustage töötajaid, kes on toonud märkimisväärseid tulemusi. Tunnustus võib olla lihtne avalik kiitus tiimikoosolekul või materiaalsem tasu.
Vigadest õppimine:
Kui muudatused ei anna soovitud tulemusi, ärge karistage ebaõnnestumiste eest. Selle asemel analüüsige, mida saaks järgmisel korral teha paremini. Näiteks korraldage „õppetunnikoosolek” pärast suuremate parendusprojektide lõppu.
Tulemuste mõõtmine ja tähistamine:
Määrake selged võtmenäitajad (KPI-d), mis on seotud visiooni ja eesmärgiga, need aitavad mõõta parenduste mõju. Võimalik on mõõta väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste osakaalu ja selle muutumist. Kui eesmärgid on saavutatud, tähistage neid kogu ettevõttega.
Parenduskultuur ei ole projekt, vaid pidev protsess, mis vajab tugevat juhtimist, töötajate kaasamist ja läbimõeldud süsteemi. Organisatsioonid, kes suudavad luua keskkonna, kus pidev areng on normaalsus, saavutavad suurema paindlikkuse, tootlikkuse ja töötajate pühendumuse.
Alustuseks küsige töötajatelt: Kas meie töökeskkond toetab pidevat parendamist? Kui vastus on „ei“, siis on aeg muutusteks.
Osale märtsis algaval koolitusel “
Tootmisjuhtimise kool”, mille üks koolituspäev keskendub protsessijuhtimisele. Käsitletakse sügavuti protsessijuhtimise põhimõtteid ja tööriistu, mis aitavad süsteemselt tootmise tõhusust parandada ja töötajaid kaasata.
Koolitaja: Helen Klettenberg
Täispika koolituskava leiab
SIIT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tootmis- ja tööstusjuhtidele suunatud „Tootmisjuhtimise kool“ alustab taas juba märtsist uue lennuga ja uute koolitajatega.
Jätkusuutlikkusega seotud andmete kogumine ja tõendamine on muutumas üha rohkemate ettevõtete jaoks kohustuseks. Juhtimiskonsultant ja koolitaja Helen Klettenberg tutvustab ESG põhimõtteid ja jagab soovitusi, kuidas valmistuda eesootavaks aruandluskohustuseks.
Lisatud 5 strateegilist edutegurit äriprotsesside parendamiseks
Igas teises äriprotsessis leidub seni tuvastamata riske ja parendusvõimalusi, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja juhtimiskonsultant Helen Klettenberg.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.