Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.
Viiendik elektrit toodeti eelmisel aastal koostootmisjaamades, mille põhiliseks kütuseks on hakkepuit. Pildil Utilitase soojuse ja elektri koostootmisjaam Mustamäel. Foto: Liis Treimann
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Truutsi sõnul tulenes elektrienergia tootmise kahanemine põlevkivi tarbimise olulisest vähenemisest. „Põlevkivist toodetud elektri kogus kahanes aastaga ligi 40% ja moodustas vaid kolmandiku kogu toodetud elektrist. Eelneval, 2022. aastal toodeti põlevkivist üle poole elektrist,“ selgitas Truuts.
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Eesti on seadnud eesmärgi viia 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 100 protsendini. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on seniseid taastuvenergiale ülemineku arenguid arvestades eesmärk kättesaamatu – uue kümnendi esimeseks aastaks ei ole võimalik kohaliku tootmisega Eestit rohelise elektriga katta.
Energiasektori juhid peavad järgmise poolaasta kõige negatiivsemateks mõjuriteks maksumuudatusi ja selgusetust kliimakindla majanduse seaduse osas, selgub Äripäeva Infopanga värskest energeetika aastaraportist.
Langevad energiahinnad on toonud alla ka energeetikasektoris tegutsevate ettevõtete käibed, selgub värskest Äripäeva infopanga energeetikasektori kvartaliraportist.