Eesti Turbaliidu väitel on riik maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõju aastaid üle hinnanud ning valede andmete põhjal on turbatööstuse arvele pandud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet. Süüdistus tugineb kahele liidu tellitud uuringule.

- Turba tootmine. Foto: Eesti Turbaliit
Eesti Turbaliit tellis teadusuuringuks kolme labori keemilised analüüsid mitmete ettevõtete toodangu kohta. Andmete sisse viimisel selgus, et Eesti arvutuslik turbasektori heide oli 28,5% ülehinnatud. Alates 1991. aastast on seega deklareeritud 6,8 miljonit tonni CO2 heidet liiga palju, mis ka kliimaministeeriumi 2024. aasta aruandes ära parandati.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.
Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.
Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.
Kevaditi aktiviseerub töö ehitus- ja energiasektoris mis suurendab nõudlust erinevate tõstukite järele. Uute ja kasutatud tõstukite müügi ning hooldusega tegeleva ettevõtte Liftest OÜ tegevjuht Marek Lemsalu nendib, et nende hooaeg on hoogsalt alanud ja jätkuvalt esindab ettevõte Eestis kolme maailma tipptootja kaubamärke Ommelift, Socage ja JLG.