Turbatootjad tulevad riigile appi kaevandamise mõju uurima
Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.
Turbasegusid kasutatakse palju taimeistikute kasvatamisel. Pildil tomatitaimed turbasegus. Foto: KJersti Rannamäe
Mitu miljonit eurot maksvat programmi hakkab juhtima rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest riigist. Eesti Turbaliidu kliima- ja keskkonnanõuniku Erki Niitlaane sõnul jääb kliimamõjude uurimise kõrval teadustöö välja selgitada ka, kuidas aiandusturvas panustab muldade süsinikuvaru suurendamisse, kust turvas ja turbatooted tänapäeval tulevad, milline võiks olla nõudlus nende järele tulevikus ehk teisisõnu kuidas on sektoril võimalik täita nii kliimaeesmärke kui ka panustada Euroopa toidujulgeoleku tagamisse.
Praegu on arendamisel ja väljatöötamisel mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mille puhul sobib tooraineks just hästilagunenud turvas, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.