Tuumajaama rajamine Eestisse annaks kohalikule ehitussektorile väärtusliku kogemuse, mis lubaks seda kogemust ja teenust tulevikus eksportida, usub Maru Ehituse juhatuse liige Peeter Nõlvak.
- Maru Ehituse juhatuse liige Peeter Nõlvak. Foto: Andras Kralla
Septembris külastasid Eestit Kanada tuumatööstuse esindajad, et kohtuda kohalike ehitus- ja tööstusettevõtetega, teatas Fermi Energia toona. Eesti visiidil olid Kanada suurimate tööstusettevõtete SNC Lavalin ja Aecon esindajad, et leida partnereid nii Eestisse väikereaktori rajamiseks, aga ka teiste Euroopasse planeeritavate uute tuumajaamade komponentide tootmiseks ja alltöövõtuks. Lisaks Fermi Energiale osalesid kohtumisel BLRT Grupp, Maru Ehitus, Merko Ehitus ja Sweco.
Seotud lood
Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni, kuuekümne-aastase reaktori eluea jooksul tekiks siis 720 tonni tuumajäätmeid. Kliimaministeerium on asunud võimaliku tuumajaama mõjusid põhjalikult analüüsima.
Tuumaenergia töörühm tutvustas täna ruumianalüüsi, mis toob erinevate stsenaariumite ja kriteeriumite põhjal välja piirkonnad Eestis, kuhu on põhimõtteliselt võimalik tulevikus tuumaelektrijaam rajada. Töö käigus läbiviidud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju neljas piirkonnas.
Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.