Kaubaeksport kahanes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 1% ning see oli peamiselt tingitud töötleva tööstuse kehvast seisust. Foto: Liis Treimann
Eesti Panga ökonomisti Mari Relli teatel nõudluse madalseis peamistel eksporditurgudel, probleemid toormete kättesaadavusega ja tootmiskulude jätkuv kasv kahandasid esimeses kvartalis väliskaubanduse mahtu. Parem on olukord eksportijatel, kes pakuvad välisturgudele teenuseid. Relli sõnul hoiab ebakindlus Eesti eksportööride ootused tuleviku suhtes pessimistlikud, peamine mure on endiselt tugev konkurents välisturgudel.
Selle aasta aprillis kahanes kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%, rohkem kahanes kütuste, puidukauba ja tööstustoodete väljavedu, teatas statistikaamet.
Kui Eestist eksporditud kaupade väärtus vähenes aprillis 4%, siis Eesti päritolu kaupade ekspordi langus oli isegi 7%, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskes majanduskommentaaris. Eesti päritolu kaupade eksport on vähenenud järjest juba alates möödunud aasta novembrist. Selle aasta esimese nelja kuuga on eksport vähenenud jooksevhindades 9%.
Eesti majandus peaks aasta teisel poolel näitama tagasihoidlikku kasvu, kuid jääb aasta kokkuvõttes siiski langusesse, nendib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskes majanduskommentaaris.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.