Metalliettevõte: tootmistes on veel meeletult raiskamist

Kui suur on vajadus tootmisjuhtimist parendada Eestis?

Ütleme nii, et arenguruumi on. Kuna me oleme just nõukaajast välja hüpanud riik ning nõukaaja tõekspidamiste ja traditsioonidega, siis igal sammul erinevates valdkondades on näha arenguruumi. Peentehnoloogilistes tootmisüksustes pole see vajadus nii suur, aga kindlasti on näiteks terasetööstuses kui ka mõnes mõttes puidutehases. Suuremad puidutootmise ettevõtted Eestis on väga tipptehnoloogilised ja neil on iga sekund arvel. Raiskamist on ikka meeletult veel tootmistes.

Mis on teie arvates probleemkohad tootmisjuhtimise valdkonnas?

Omast käest võin väita, et stagnaaegne juhtimise mentaliteet on väga juurdunud. Tundub, et endiselt mõeldakse nii, et eluaeg oleme teinud, miks nüüd peame teisiti tegema. Aga uued põlvkonnad tulevad peale ning nendega koos tulevad ka uued tuuled nii tootmisesse kui ka juhtimisse.

Milliseid projekte, uuendusi, investeeringuid oma ettevõttes edaspidi plaanite?

Sellele küsimusele on keeruline vastata - hetkel on segased ajad. Aga julgen väita, et müüki tuleks parendada ja uusi turge otsida. Paraku enamik tulu tuleb Eestist ja see on väga hüplik turg. Riske peab hajutama.

Kui tootmisest rääkida, siis tuleb investeerida tootmisehoonetesse ja –tehnikasse ja neid säästlikumaks muutma, et see annaks otsest mõju müügihinnale ja parandaks töötajate üldist meelsust.

Plaan on kasvada! Stabiilsus ja koht on turul leitud. Aga meie ettevõtte tulevikuplaani kuulub loogiline kasv ja uued turud.

Miks otsustasite tootmisjuhtimise kooli tulla, mis oli määrav?

Sellele on hea vastata. Koolitusele tulin sellepärast, et teada, mida nõuda ning tootmisest kui tervikust aru saada. Minul endal pikemaajaline tootmise kogemus puudub ja juhtimiskogemus on samuti üsna napp. Määravaks sai ka soodushind. Võin julgelt öelda, et jäin koolitusega väga rahule.

Millised olid teie ettevõtte peamised probleemid tootmises? Kuidas te need probleemid lahendasite?

Kuna tegemist ei ole uue, vaid sisuliselt 30 aastat tegutsenud ettevõttega, siis see annab tunnistust, et kuidagi pidi see masinavärk ikkagi töötama ja päris valesti ei saanud asjad olla. Aga ressursside raiskamist oli ning ma leian, et sain meetodeid, kuidas toimida ja juba on tulemust näha.

Pärast koolitust juurdlesime läbi iga ahela etapid ning leidsime, et eelarvestaja teeb kahjuks kõige rohkem tühja tööd. Ühesõnaga, meie ettevõtet kasutatakse väga palju sellepärast, et meil tehakse hinnapakkumisi täpselt ja seejärel võetakse võrdlevaid pakkumisi. Ma arvan, et hinnapakkumiste poolelt saime kuskil 50% kokkuhoidu, kui võrdleme tehtud pakkumisi versus töösse läinud pakkumisi.

Kui palju olete pärast koolitust oma tootmises muudatusi teinud?

Pärast koolitust hakkasime tegelema rohkem korrastamisega: töökohtade süsteemne korrastamine - likvideerisime ebavajaliku kola, mis võttis tootmispinda vähemaks. See on pidev protsess ja seda ei ole võimalik teha ühe või kahe nädalaga. Iga kuu ja iga nädal selgub, mida tegelikult meil vaja ei ole.

Kas tänu koolitusele olete ka tootearenduses suuremaid samme teinud?

Ütleme nii, et sain koolituskaaslase käest ühe hea idee. Ostsime tööaja planeerimise ja jälgimise tarkvara ning seadme. See seade veel päris täisvõimsusel ei tööta, aga ma leian, et ka see on juba samm edasi.

Kuidas teie koolitate oma töötajaid? Kas te ostate koolitusi sisse või saadate töötajad pigem avatud koolitustele?

Grupile ei tee. Sellepärast, et näiteks keevitajal ja eelarvestajal ei ole samad teemad. Igal töötajal on erinev ampluaa. Et keevitajad sertifitseeritud saaks, tellime spetsialistid näpunäiteid jagama. Tootmises või ITP poolele olen enda nägemuse järgi valinud koolitusi või lasknud neil endal valida.

 

NB! Äripäeva Akadeemia Tootmisjuhtimise kool alustab taas 26. septembril 2017. Tutvu programmiga ja loe lisa SIIN.

Autor: Liis Lehtmets, Äripäev