Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kooli lektor Jari Kukkonen kirjeldab kolme kiiret võitu tootmises.
- Jari Kukkoneni tootmisjuhtimise kool alustab taas 26. septembril. Foto: Veiko Tõkman
Tootmisjuhtimise kooli kvaliteedilubadus on, et selle läbinud ettevõtetel õnnestub tööaja kasutamist vähemalt 20% tõhustada. Täiskasvanute koolitus peab olema praktilise väärtusega ja uus teadmine peab oleme koheselt õppija ettevõttes kasutatav. Muudatuste juhtimisel peetakse oluliseks kiirete võitude saavutamist. Tootmise juhtimise kooli ülesehituses on järgitud täiskasvanu koolituse ja muudatuste juhtimise parimaid praktikaid. Selles loos on mõningaid näiteid kiiretest võitudest, milleni jõuti vaid kuue koolituskohtumise tulemusel.
1. Lubati, et vabaneb üks päev nädalas, aga vabanes kaks
„Tavaliselt jõudsime päeva töödega valmis kella viieks. Pärast koolitust märkasime, et tööd on valmis kella üheks päeval,“ kirjeldas Artisani trükikoja tootmisjuht Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kooli viimases moodulis, mil tutvustati muudatuste tulemusi. Kiired võidud tekkisid peamiselt 5S-metoodika rakendamise tulemusel.
Tule tootmisjuhtimise kooli!
Äripäeva Akadeemia
tootmisjuhtimise kool alustab uue lennuga.
Koolituse eesmärk on anda osalejatele koheselt rakendatavaid parimaid praktikaid, millega igapäevast tootmist sujuvamaks ja efektiivsemaks muuta.
Koolitaja: Jari Kukkonen
Loe lisa ja registreeri aegsasti
SIIN. Sellele eelnenud investeeringud piirdusid vaid mõnesaja euroga – vaja oli ehitada vaid mõned rakised ja kilerullide riiulid. Asjade ümbertõstmise tulemusel vähenes tühi liikumine ja vabanes ruumi. Tootmise planeerimisel optimeeriti tööde vahetamiseks kuluvat aega, aga kuna vabanenud aeg õnnestus täis müüa, siis võib eeldada, et käive kasvas samuti ligi 40%.
2. Masinate seadistusajad lühenesid poole võrra
Metallitööstuses oli üheks pudelikaelaks kammkeevitusmasin, mille seadistamisele võis kuluda kuni neli tundi ja seda võeti kui paratamatust, millest sõltus ka muu tootmine. Kiirete üleminekute meetod (SMED) näeb ette, et iga seadistustegevuse kestust mõõdetakse ning tegevused liigitatakse välisteks ja sisemisteks tegevusteks. Sisemised tegevused on need, mille jaoks peab masin olema seiskunud. Analüüsi käigus õnnestus sisemisi tegevusi olulisel määral tõsta välisteks tegvusteks, mida andis teha ajal, mil masin veel eelmise partiiga töötas. 200-eurone investeering tehti tihvtide alusesesse, mis võimaldas teist alust seadistada masina töötamise ajal. Seadistusaeg vähenes 50%. Kui eelpool kirjeldatud tegevuste liigitamine ja analüüs on ettevõttes tegemata, siis sellises olukorras on tavapärane, et seadistusaega saab 30-50% vähendada.
3. Ettevõte sai kasumlikumaid tellimusi
Ehituskonstruktsioone valmistaval ettevõttel ei olnud mõõdikuid müügitegevuse tõhususe jälgimiseks. Teostati põgus analüüs võidetud tellimuste suhtarvust ja keskmisest kasumlikkusest kliendirühmade kaupa. Selgus, et tootmisettevõtte eelarvestamine oli nii heal tasemel, et teatud peatöövõtjad olid kasutanud tootmisettevõtte müügiosakonda tasuta eelarvestajana – pakkumisi küsiti regulaarselt, kuid tellimused praktiliselt puudusid. Seati selged piirid, millistele päringutele vastatakse, mis peaks olema keskmine töö suurus ja kasumlikkus. Müük ja kasumlikkus kasvasid ning tootmise töökoormus ühtlustus. Keskenduti eelkõige nendele töödele ja toodetele, mida suudeti hästi teha.
NB! Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kool alustab taas 26. septembril 2017. Tutvu programmiga ja loe lisa SIIN. Autor: Jari Kukkonen, koolitaja
Seotud lood
Metallist ehituslikke konstruktsioone valmistava Võru Hallid ASi tegevjuhi Eimar Hallopi hinnangul leidub Eesti tööstuses veel meeletult raiskamist.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.