Täna sõlmis Eesti Hiinaga toiduohutuse protokolli, mis avab tee ekspordile, kuid enne tuleb ettevõtetel lahendada veel mitu tehnilist küsimust, vahendas põllumajandus-kaubanduskoda.
- Esiplaanil Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus Foto: Raul Mee
Ekspordi tegelikku algust on väga keeruline prognoosida, kuid see võib juhtuda alles järgmisel aastal. „Aus on tunnistada, et uute turgude avamine meie toodetele on küll väga oluline, kuid otsustav piima hinna muutus põllumajandustootjatele saab tulla vaid üldisest turuolukorra paranemisest,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus täna Hiina järelevalveasutuse AQSIQ aseministri Mei Kebaoga, kellega sõlmiti toiduohutuse protokoll Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule. Protokoll annab ekspordist huvitatud ettevõtetele aluse end Hiinas registreerida.
Eelmisel aastal moodustas Eesti piimatoodete eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse vaid 5% piimatoodete koguekspordist. Statistikaameti andmetel olid 2015. aastal Eesti päritolu piima ja piimatoodete ekspordil (kaubagrupid 0401-0406) kolmandatest riikidest suurima osakaaluga sihtriikideks Tai (1,0%), Saudi Araabia (0,9%), Ameerika Ühendriigid (0,7%), Norra (0,7%) ja Jaapan (0,6%).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maaeluministeerium saatis uuele kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme määruse, millega plaanitakse toetada põllumajandustootjate enamusosalusega ühistulise piimatööstuse rajamist 15 miljoni euroga. Taotlustingimustesse lisati nõue, mis tagaks projektis senisest suurema hulga piimatootjate osaluse.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.