Olen juba ammu mõelnud, et miks nad hoiavad töös kahte tehast nii väikese vahemaa taga, kommenteeris konkurent, OÜ Krimelte juht Jaan Puusaag uudist, et Henkel Makroflex tõi oma tootmise Soomest Eestisse.
„Kaupa, mida võib eksportida üle terve gloobuse, ei peaks tegema kahes kohas nii lähestikku,“ lausus Puusaag ja lisas, et ilmselt oli sellel ajalooline taust, miks kaks tehast nii väikese vahemaa taha omal ajal ehitati.
Puusaagi hinnangul oli Henkeli tehase ületoomine pragmaatiline otsus, mida oli tegelikult juba ammu oodata. „Kulubaas on Eestis väiksem – see on ilmselt peapõhjus – ja maksude seisukohast on küllap Eestis otstarbekam toota,“ loetles Puusaag ületoomise põhjuseid. „Ja ju siis peeti ka Eesti spetsialiste piisavalt pädevateks. Suure kontserni vaatevinklist vaadatuna on tootmise ületoomine mõnes mõttes ka tunnustus eestlastest meeskonnale.“
Puusaagi sõnul on nad Makroflexiga konkurendid, aga see, kas ehitusmontaaživahtu toodetakse Eestis või mitte, ei muuda kohalikul turul midagi. „Meie mõlema äritegevus Eestis on nii väike, enamik toodangust läheb eksporti,“ põhjendas Puusaag.
Seotud lood
Henkel Makroflex AS sulges Soomes Oittis tegutsenud tehase ning koondab kogu oma ehitusvahtude- ja silikoonide tootmise Pärnu tehasesse, millesse tänavu investeeritakse kuni 8 miljonit krooni ning plaanis on tehast järgnevatel aastatel veelgi laiendada.
See, et Henkeli kontsern on otsustanud mitmed tootegrupid Eestisse kolida, tähendab usaldust meie majanduse ja rahasüsteemi vastu, ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane.
Henkel Makroflex kolib oma Soome tootmise Eestisse, lähitundidel avaldatakse täpsem pressiteade.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.