Aasta töösturi nominent Kuldar Väärsi: kahjuks on nõudlus meie toodete järele kasvav

Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõneles aasta töösturi üks nominent, Milremi juht Kuldar Väärsi, kes on mehitamata maismaasõidukite tootmisele ja sõjandusrobootika lahendustele keskenduva Milremi juht.

Liiga detailides loomulikult kursis ei ole, ainult niipalju, kui seda avalikus meedias silma on jäänud. Raul Kirjaneni tegevusega olen rohkem kursis, oleme ka metsasektorit robootika seisukohalt vaadanud ja hinnanud ja näeme, et sellistel robootikalahendustel saaks metsas istutamise ja ka hooldamise osas roll olema.

Oleme rääkinud erinevatel tasanditel nendest teemadest ja ka sellise ekspertiisi vaates, me oleme ikka robootikaettevõte ja metsandusest ei tea väga palju. Kindlasti on siin valdkonnas targem kuulata neid inimesi, kes teavad metsandusest palju rohkem.

Eks kõigi ideedega on nii, et kõigepealt peavad nad end turul valideerima ehk siis peab tekkima arusaam, kas sellele tootele on turg ja mis veelgi olulisem, kas see toode on rahvusvaheliselt skaleeritav. Juhtimiskeskustega jõudsime me sellele järeldusele, et see on küll tore nišitoode, aga seda skaleerida ehk suurtesse kogustesse jõuda võimalik ei ole.

Võib-olla kõige parem on see, mida me ka majas sees kasutame – me oleme robootikaettevõte. See tähendab, et me tegutseme peamiselt kaitsetööstuse vertikaalis, aga me näeme, et seda teadmist ja seda tehnoloogiat, mida me oleme arendanud peamiselt militaarvaldkonda silmas pidades, on võimalik kasutada ka tsiviil- ja kommertsvaldkondades. Olgu nendeks siis juba siin nimetatud metsandus või tuletõrje või kaevandus. Me loome väärtust sellega, et me teame, milles on kliendi probleemid ja kuidas seal kasutada robootikat ja tarku tehnoloogiaid selle probleemi lahendamiseks ja siis me juba loome toote, mis neile probleemidele vastab ja probleeme adresseerib.

Alustaks sellest, et tegelikult on see kahjuks nii. Hea meelega elaks selles maailmas, kus me elasime aasta tagasi, kodanikuna oleks selle üle palju parem meel. Aga tõsi on see, et Ukrainas toimuv sõda on toonud ka mehitamata ja targad süsteemid fookusesse. Kui me hindame täna, kuidas on Ukrainal õnnestunud viimastel kuudel edasi liikuda, siis kindlasti on seal väga suur osa Ukraina sõdurite võitlusvaimul ja soovil oma riigi eest seista, aga teine pool on väga selgelt ka moodsal tehnoloogial, mida täna on võimalik ukrainlastel kasutada. Mehitamata vahendid on esindatud eelkõige õhuvahendite näol, aga üha enam on näha ka huvi selle vastu, kuidas mehitamata vahendid ja robootika aitaksid ka maismaal inimelusid kaitsta.

Täna on selgelt meie fookus kaitsevaldkonnal ja seda just põhjusel, et me oleme kolm-neli aastat tagasi alustanud esimestes riikides programmidega ja need riigid on nüüd jõudnud juba suuremate hankeplaanideni. Me näeme järgmise kolme-nelja aasta jooksul riike hankimas sada-kakssada-kolmsada süsteemi ehk siis meie toode muutub väga selgelt skaleeritavaks. Täna oleme me kokku kuueteistkümnes riigis, kõigi nende riikide kaitsevägedega teeme me koostööd selle nimel, et välja selgitada, kuidas robootikasüsteemid aitavad kaitsta inimelusid.

Kaitsevaldkonnas eratellimusi olla ei saa. Tõsi küll, me töötame ka teatud riikides läbi kohalike rahvusvaheliste partnerite, mis on jällegi selline kaitsevaldkonna eripära, et võrgustamine ja koostöö erinevate ettevõtete vahel on väga oluline.

Kolm aastat tagasi toimunud investeerimisringi tulemusena on meil väga väärikad Eesti investorid, kes on Milremisse uskunud ja kes meid toetavad, Taavi Veskimägi on üks näide, aga ka näiteks Jüri Köo, Heldur Meerits, Urmas Past. Kommenteerides Taavi Veskimägi rolli, siis tema on aidanud meil sättida strateegiat ja äriplaani.

Seda ei oska välja tuua. Rahvusvaheliste suhete loomine on ikkagi juhtkonna igapäevase töö osa. Aga kindlasti on Taavi ja teised aktsionärid olnud igapäevases töös oma nõuannetega abiks. Nii see peakski olema, et võimalik on kasutada ettevõttesse uskuvate ja sinna panustanud inimeste teadmisi ja võrgustikku.

Ma arvan, et iga ettevõte peab ühel ajahetkel oma turupositsiooni realiseerima, investor ootab ju ka, et tema investeering teeniks lõpuks tulu. Milline see väljund saab olema Milremi puhul, kas läbi kasumi teenimise ja dividendide, mis on kõige pikem strateegia või on see siis mõne suure rahvusvahelise partneri sissetoomine aktsionäride ringi või on see siis avalikult kaubeldavana börsile minek – eks aeg annab arutust.

Selge on see, et kaitsevaldkonna investori vaade on pigem pikaajaline, see ei ole kahe-kolme aastaga tulu teenimise turg, vaid pigem tuleb siin vaadata sellist viie- kuni seitsmeaastast horisonti.

Eks meil huvilisi käib kogu aeg külas. Me oleme selgelt täna Euroopas ja maailmas üsna ainulaadses positsioonis. Me ei ole enam päris pisike, kahe-kolmekümne töötajaga ettevõte, meil on täna juba kakssada inimest ja me oleme end Euroopas positsioneerinud kui turu liidrid. Eks neid päringuid teemal, et kas on võimalik liituda teie aktsionäride ringiga, tuleb ikka sisse.

Ma arvan, et selleks on täna veel selgelt vara. Me oleme väga selgelt veel kasvav ettevõte, me näeme, et me kasvame lähema kolme-nelja aastaga märkimisväärselt tänu suurtele hangetele, mis hakkavad Euroopast ja laiemalt kohale jõudma. Ja lisaks tänase finantskeskkonna vaade, mis praegu ei soosi uute ettevõtete börsile minekut. Ja kolmandaks peab börsile minekuks olema mingisugune mõte, on selleks siis täiendava raha kaasamine, mida meie oleme teinud läbi täiendavate investeerimisringide või on selleks siis olemasolevatele aktsionäridele aktsiate likviidsuse pakkumine. Milremi vaates ei ole nende kolme pakkumiseks täna kõige õigem hetk. Aga börsile minekut mingi aja pärast täielikult välistada ei saa.

Tuleb rõõmuga tõdeda, et üha enam. Viimase kolme-nelja aastaga on tekkinud kaitsevaldkonda päris uusi ettevõtteid, kes tegelevad just selliste kõrgtasemel tehnoloogiliste toodete või selliste toodete komponentide arendamisega. Olgu siin sensorsüsteemid või läbi soomuki nägemist võimaldavad kaamerasüsteemid ehk siis tooted, kus me loome palju lisandväärtust ja teeme midagi teistmoodi kui selles sektoris ja maailmas varem on tehtud. Ma arvan, et Eestist rahvusvahelist edu saavutada ongi vaid niimoodi võimalik.

Ka meediast on läbi käinud, et näiteks meie Threodi droonid on aktiivses kasutuses ja on seal väga kõrgelt hinnatud.

Sellele vastata on tänuväärselt lihtne, kuna meie äriplaani vaade ongi kümne aasta peale. Me oleme kümne aasta pärast umbes neljasaja-viiesaja miljoni eurose käibega ettevõte, me oleme selgelt Euroopa turuliider robootika valdkonnas ja peamiselt tegutseme kaitsevaldkonnas. Aga me näeme ka seda, et robootika muutub üha olulisemaks ka teistes valdkondades nagu metsandus, põllumajandus, kaevandused.