Leo Rummel: kolm sammu, mis toovad inseneride järelkasvu ja Eestile edu
Kui Eesti soovib maailmas, kus aina tähtsamaks muutub tehnoloogia, edukas olla, siis on vaja seada kõrgeimaks riiklikuks prioriteediks inseneride järelkasv, kirjutab Leo Rummel arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Just insenerid loovad tehisintellekti, jagamismajanduse ja rohepöörde ajastul kõige rohkem lisandväärtust ning nende oskusteave võimaldab uudseid tooteid ja teenuseid luua ning kõrgelt hinnastada.
Eesti Inseneride Liit kuulutas välja aasta inseneri ja aasta tehnikaüliõpilase 2023 konkursi võitjad. Aasta inseneri 2023 tiitli pälvis masinaehituse insener Mirko Arras ning aasta tehnikaüliõpilase tiitli pälvis elektroenergeetika tudeng Brenda Pent.
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Esimene inseneeriat tutvustav infopäev toimus Saaremaa Gümnaasiumis. Ürituste eesmärgiks on tutvustada Eesti erinevates gümnaasiumites inseneeria laiahaardelisust, inseneri elukutset ja selle karjäärivõimalusi.
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.