Inseneride Liit: Leedu lahendab inseneride põuda, Eesti õpib alles sõnavara
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski. Foto: Eesti Inseneride Liit
“Inseneride puudus on kõigi Eesti inimeste mure – eksport jääb tegemata, meie palgad on seetõttu soomlastest kaks-kolm korda väiksemad, maksuraha puudusel pole lasteaiakohti, arstijärjekorrad kasvavad või maanteid ei ehitata,” selgitas Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski.
IT-sektoriga samaväärset töötasu pakub ka inseneeria, ütleb Saaremaa elektroonikatööstuse Ouman Estonia juht Erik Keerberg. Tööstus ja inseneeria vajavad riiklikku plaani ning kitsa matemaatika õpetamine tuleks lõpetada, lisab ta.
Eesti tööstusjuhid on juba pikka aega juhtinud tähelepanu sellel, et tööstuse arenguks on meil kiiresti vaja rohkem erialase väljaõppega tööjõudu, eriti insenere. Tööstusuudised uuris tööstuse erialaliitudelt, millist lahendust nad probleemile näevad.
Värske OSKA raport tõi esile, et terav inseneride puudus pärsib masina- ja metallitööstuse ning elektroonikatööstuse tegevust. Olukord on halb ka teistes sektorites, selgus Tööstusuudiste erinevate tööstussektori ühenduste küsitlusest.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.