Puidutööstust tabanud raskused ei ole ainuüksi nende ettevõtete probleem, vaid mõjutavad sotsiaalmajanduslikku olukorda laiemalt, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja värskes Äripäeva infopanga puidutööstuse konkurentsraportis.
- Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Foto: Andras Kralla
Puidutööstusel on juba pikemat aega rasked ajad. Kuigi aasta lõpus on mõned ekspordinäitajad õrnalt paranema hakanud siis pigem on tegemist ajutise laovarude taastamisega ja fundamentaalset paranemist ei ole näha, 2024 aasta saab jätkuvalt olema tööstustele praeguste teadmiste kohaselt raske.
Äripäeva infopanga värske puidutööstuse konkurentsiraportiga saad
tutvuda SIIN.
Põhjuseks nii eksporditurgude langus kui ka kõrged energiahinnad Eestis. See teeb kohalike puidutoodete konkureerimise rahvusvahelistel turgudel keeruliseks. Arvestades, et tegemist on Eesti jooksevkonto puudujäägi olulise tasakaalustajaga ning maapiirkondades töökohtade pakkujaga, on sektori raskused sotsiaalmajanduslikult oluliselt laiema mõjuga kogu Eestile.
Seotud lood
“Oleme tegemas ajaloo ühte halvemat aastat,” ütleb Võru maakonna TOPi võitnud puidutööstuse Toftan juht Martin Arula.
Üha suurem osa - 92% - Eesti elanikest peab oluliseks, et metsi majandataks ning hindavad metsa- ja puidutööstust majandusele oluliseks valdkonnaks ja tähtsaks tööandjaks, selgus uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest.
Puidu järeltöötlusega tegelevate ettevõtete koondkäive on jäänud eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, palgad on aga kasvanud ligi kakskümmend protsenti, selgub Äripäeva Infopanga värskest puidutööstuse konkurentsiraportist.