Üha suurem osa - 92% - Eesti elanikest peab oluliseks, et metsi majandataks ning hindavad metsa- ja puidutööstust majandusele oluliseks valdkonnaks ja tähtsaks tööandjaks, selgus uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest.
Puit on hakanud ehituses osaliselt asendama betooni ja terast, hoides nii kokku taastumatuid resursse ja vähendades süsiniku atmosfääri paiskamist. Pildil Aasta puitehitis 2023 - Pelgulinna Riigigümnaasium. Foto: Tõnu Tunnel
Võrreldes eelmise aasta kevadega on nende eestimaalaste osakaal, kes peavad metsade majandamist oluliseks, kasvanud 86 protsendilt 92 protsendile. Metsa- ja puidusektorit peab Eesti majandusele tähtsaks valdkonnaks 86 protsenti vastanutest (kevadel 2023 77 protsenti) ja maapiirkondades oluliseks tööandjaks samuti 86 protsenti (kevadel 2023 77%).
89% Eesti elanikest peab metsade majandamist oluliseks, selgus Norstati läbi viidud uuringust. Küsimusele “Kas teie hinnangul on Eesti metsade majandamine vajalik?”, vastas eitavalt ainult 3% ning 8%-l seisukoht puudus.
Metsa- ja puidutööstust peab pigem oluliseks või väga oluliseks Eesti majandusele 80% vastanutest, maapiirkondades pigem oluliseks või väga oluliseks tööandjaks 74% vastanutest. Tõusnud on avalikkuse hinnang ka sektori keskkonnasõbralikkusele.
Uuringufirma Norstat värskest uuringust selgub, et 86% Eesti elanikest peab metsa- ja puidusektorit Eesti majandusele oluliseks. Sektori panust riigi majandusruumi hindab kõrgeimalt vanuserühm 18-29, mille liikmetest omab nimetatud seisukohta 88%.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.