Tuuleparkide vähempakkumisega liigutakse edasi kahes etapis, esimeses järjekorras keskendutakse maismaatulleparkidele, kinnitas valitsuse pressikonverentsil kliimaminister Yoko Alender.
Kliimaminister Yoko Alender soovib lükata meretuuleparkide teema tulevikku, kui selguvad võimalikud Euroopa Liidu toetusmeetmed.
Foto: Liis Treimann
Alenderi sõnul on maismaatuuleparkide rajamine “kiirem ja vajalikum.” Kliimaministeeriumi andmetel on kümnendi lõpuks vaja Eestis 2850 MW maismaatuuleparke. Suures mahus pidi lisanduma ka meretuuleparke, kuid tänase seisuga on need plaanid edasi lükatud.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Eesti eri regioonides on viimasel ajal aktiveerunud vastuseis käimasolevatele tuuleparkide arendustele. Oma seisukohta avaldavad Kliimaministeerium ja tuuleparkide arendaja Vindr Baltic.
On vaieldav, kas tuuma- ja taastuvenergia mahuksid Eesti turule korraga, mistõttu on oluline teha põhimõtteline otsus ära pigem varem kui hiljem, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadid Sandra Sillaots ja Siim Vahtrus.
Eesti on seadnud eesmärgi viia 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 100 protsendini. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on seniseid taastuvenergiale ülemineku arenguid arvestades eesmärk kättesaamatu – uue kümnendi esimeseks aastaks ei ole võimalik kohaliku tootmisega Eestit rohelise elektriga katta.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.