Viimase nelja kvartaliga on Eesti energeetikaettevõtete koondkäive vähenenud ligi viiendiku võrra, selgub värskest Äripäeva Infopanga energeetikasektori kvartaliraportist.
- Eelmisel aastal langenud hinnad tõukasid Eesti energeetikasektoris käibed langusesse. Foto: Andras Kralla
Raportist selgub, et sektoris on 178 ettevõtet, kellest 134 ületavad 250 000-eurost käibepiiri. Sektori nelja viimase kvartali koondkäive oli 2,6 miljardit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 18,8%. Enamuse aastasest kahanemisest moodustas eelmise aasta neljanda kvartali 11,6%line kahanemine, kuid kahanemine jätkus ka tänavu esimeses ja teises kvartalis.
Äripäeva Infopanga energeetikasektori kvartaliraportiga saad tutvuda
SIIT.
Käibelanguse peamiseks põhjuseks on 2022. aasta ülikiirelt kasvanud käive. Samuti on seoses majanduse jahenemise, tootmise vähenemine ja ehitusprojektide edasi lükkamisega vähenenud mingil määral ka energiavajadus. Lisaks otsivad kulusurve all olevad ettevõtted kokkuhoiukohti ja energiatarbimise vähendamine on üks võimalus, mida ilmselt kaalutakse, seda enam, et pikemas perspektiivis langeb ettevõtetele nagunii kohustus seda oma keskkonnamõjude vähendamiseks teha. Tänavu kolmandas kvartalis pöördus koondkäive siiski väikesesse, 1,5%lisse kasvu.
Seotud lood
Energiapoliitika debatis on väga vähe räägitud energia lõpphinnast tarbijatele, kuhu erinevate valikutega jõuame. Energia hind on majanduse konkurentsivõime põhiline eeldus ja seetõttu peaks see ka poliitika kujundamisel olema kesksel kohal. Meil on paigas vastutused varustuskindluse ja rohepöörde osas, kuid konkurentsivõimelise energiahinna vastutajat on raske tuvastada, kirjutab Eesti Energia endine juht Hando Sutter.
Eesti Energia tahab välja selgitada, kui palju tulevikutehingutega saadud kahjust võiks olla otseselt endise juhtkonna süü, ning sedagi, kas on perspektiivi vähemalt osaliselt saamata jäänud tulust tekkinud kahju nende käest sisse nõuda.
Narvas toimuval Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna arengut käsitleval Õiglase Ülemineku Foorumil tõdeti, et Eestisse tuleks meelitada eelkõige vähem energiamahukaid ja nutikaid tootmisi.
Euroopas on gaasi hind liikunud viimased üheksa kuud vahelduva hooga ülespoole ning novembris on hind tõusnud lausa 20%.
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.