Kellest saab aasta tööstur 2024? Konkursile esitati 9 tugevat kandidaati

Aasta töösturi konkurile laekus tänavu 9 kandidaati erinevatest tööstusharudest. Esindatud on nii elektroonika-, masina- ja metallitööstus, samuti toiduaine- ja joogitööstus, aga ka pakenditööstus.

Eestis on kümneid kui mitte sadu tööstusjuhte, kes vääriksid seda tiitlit. Alvarit eristab neist aga miski, mis teeb ta kolleegide seas palavalt armastatud juhiks – ta seab meeskonna alati esikohale ning läbi süstemaatilise töö saavutab koos tiimiga esmapilgul võimatuna näivaid sihte.

2023. aastal liideti kaks seni eraldi tegutsenud ettevõtet üheks - ASiks Harju Elekter. Vaid nelja kuuga viis ta 330 töötajaga ettevõtte üle uuele ERP tarkvarale, mis oli tohutu hüpe efektiivsuse, kasumlikkuse ja meeskonnatöö poolest.

2024. aasta kevadel pälvis Harju Elekter tiitli “Aasta tehas 2024”, kuna jäi silma väga hea lean-metoodikate juurutajana ja sellelt saadava kasu mõõtmisega. Alvar on juhina kaasanud arendustöösse aktiivselt ka tehaste töötajaid, pannud rõhku selgetele eesmärkidele ja digitaliseerimisele ning tõstnud au sisse tööohutuse.

Alvar on juhina võtnud selge suuna panustada nii palju kui võimalik tööstuse parimate praktikate jagamisse, võttes vastu külalisi nii Eestist kui välismaalt. Kord kvartalis käib ettevõtte juhtgrupp külas teistel Eesti tööstusettevõtetel, et õppida ka ise. Tihti on erinevate ettevõtete ees seisvad väljakutsed sarnased, mistõttu on kogemuste vahetamine ääretult kasulik.

Tööstusjuhina suhtleb Alvar igal võimalusel ka noorte õppuritega, et mõista nende nägemust tööstusest ning koguda noortelt ideid, kuidas tänapäeva tööstus võiks edasi areneda. Alvar teab, kui oluline on pakkuda noortele võimalust enda potentsiaali teostada laiahaardelises valdkonnas.

Alvar on juht, kes teab tänu heale suhtlemisoskusele ja siirale huvile, milliste väljakutsetega puutub kokku tootmine, ost, müük, logistika või personaliosakond. Oma tihedas ajagraafikus seab ta tiimikaaslased esikohale, kuna suuri eesmärke ei saavutata kunagi üksinda, vaid koos tiimiga üksteist usaldades, koos töötades ning arenedes. Vaevalt, et on palju tippjuhte, kes tunnevad oma tehase töötajaid nimepidi ning tunnevad siirast huvi ka nende isikliku käekäigu vastu. Alvari puhul ei ole see õpitud või tahtlikult omandatud oskus - tema loomupärane karisma ja sügavalt hooliv loomus nii inimeste kui eesmärkide suhtes, annavad talle tugeva eelise olla suurepärane ja hinnatud juht.

„Kriisid on läbi ajaloo osutunud Tammerile perioodiks, mil uusi turge ja ärisuundi leides kasvada. Kuna rasketel aegadel toimub tihti turgude ümberjagunemine, loob see omakorda hea võimaluse siseneda uude valdkonda.“ Nii kirjeldas oma viimast suuremat investeeringut 2023. aasta hilissügisel Tammer OÜ juhatuse esimees Anti Tammo.

See tsitaat iseloomustab Anti Tammo juhitava pereettevõtte Tammer OÜ mõtteviisi, kus väljakutsetes nähakse võimalusi ja need võimalused viiakse ellu. Eeskujulik näide sellest, kuidas pereettevõtte õige nurga alt püstitatud ambitsioonid, hea juhtimiskultuur ning pidev võimaluste märkamine on väikese ettevõtte kasvatanud kogu regiooni arvestatavaks tegijaks, kelle üle kogu Eesti tööstusmaastik uhkust tunda võib. Head juhtimiskvaliteeti tõestab ka fakt, et sama perekonna omandusse kuulub veel teisigi edukaid ettevõtteid (nt Estanc AS).

Tammer OÜ on ligi 30-aastase tegutsemislooga Eesti kapitalil põhinev pereettevõtte, mis sai alguse ühes Eesti väikelinna garaažis ja vaid viie töötajaga. Tänaseks on ettevõte kasvanud üheks Põhjamaade piirkonna suurimaks uksetööstuseks, kes arendab järjepidevalt oma tootmist ning pakub tööd enam kui 250-le inimesele. Ettevõtte käive on aastas enam kui 35 miljonit eurot ja viimane suurem ellu viidud investeering enam kui 1 miljon eurot. Ettevõtte juhtimiskvaliteeti iseloomustab ka fakt, et 3% aastakäivest investeeritakse arendustesse – uute toodete ning IT ja protsesside arendamine. Tugevust näitab ka seegi, et möödunud aasta alguses tuli ettevõte kiirelt IT rünnakust välja.

Tammeri tootmisruumide pindala on enam kui 14 000 m2 ning viimane tootmispinna laiendus tõi juurde lausa 1500 m2. Ettevõtte protsesse digitaliseeritakse ning tootmises töötavad ka robotid. Ettevõte ei tegele ainult tootmisega, vaid Tammer OÜ on uhke oma tootearenduse meeskonna üle. Oma arendusmeeskond on ka ilmselgelt põhjuseks, miks ettevõttel on võimalik edukalt uusi tooteid arendada ja uusi tootmisliine avada. Tammer OÜ juhtimise stiil tõestab, et innovaatilisust on väga palju ka nn traditsioonilises tööstuses – innovaatiline olemiseks ei pea tingimata leiutama ja patenteerima uut toodet, innovaatiline saab olla ka metallitööstuse valdkonnas.

Tammer OÜ juhtimise parimatest praktikatest tasub esile tuua ka käesoleval aastal loodud Tammeri Roheklubi, mis kaasab töötajaid kestlikkuse teemade arendamisse ja ellu viimisesse. Samuti Tammeri Akadeemia, mis pakub koolitusvõimalusi oma töötajatele kuid teeb tihedat koostööd ka kogukonna heaks. Näiteks hiljuti toimus Tammeri Akadeemias Päästeliidu esmareageerimise meeskonna juhtide koolitus.

Jaanus Vihandi juhtimisel on A. Le Coqi kui eksportija edu on tõusnud uutesse kõrgustesse. A. Le Coq ekspordib üle maailma rohkem kui 70 riiki ja tutvustatakse läbi kohaliku A. Le Coqi brändi Eestit ja Eesti toidutööstust kümnetele miljonitele. Le Coq kokteilid teevad aina uusi müügirekordeid ja korjavad rahvusvahelisi auhindu. Tänaseks on bränd saavutanud mitmes Lõuna-Euroopa riigis turuliidri positsiooni. Juulis müüdi toodangut 2 korda rohkem kui aasta tagasi.

Lisaks suurepärasele ekspordiedule seisab Jaanus Vihand kindlalt ja tulihingeliselt toidutööstuse ettevõtete heaolu eest. Suurepärane näide on magustatud jookide maks, mille osas väsimatult töötas läbi materjale, dokumente, andis kommentaare ja panustas aega kohtumistele võtmeisikutega, selgitades pidevalt mõju toidusektorile ning üldsusele laiemalt. Tegemist on tööstussektoris silmapaistva eestkõnelejaga, kes julgeb tööstuse nimel sõna võtta ja tervet sektorit seeläbi kuuldavamaks muuta.

Lisaks on olnud 2024. aastal koostööprojekt Kaitseministeeriumiga „Kaitsetahe“. Jaanuse juhtimisel osales A. Le Coq projektis ja tõi poelettidele digilaigu kujundust kandva Arctic Sport spordijoogi ja kalja. Selle toote müügiga panustatakse aktiivselt Reservväelaste fondi. Mainimist vajab ka fakt, et Jaanus on olnud kaitsetahte sõnumi levitamisel Kaitseministeeriumile oluline partner, rõhutades kui tähtis on erasektori panus meie riigikaitsesse. Jaanus osales kõneisikuna sõnavõttudega nii meedias kui ka sotsiaalmeedias. Projekt pälvis hiljuti ka Aasta Kaubandusteo auhinna.

Vähemtähtsad pole edusammud kestlikkuse vallas – A. Le Coq on aasta kestlik ettevõte 2023. Tegeletakse aktiivselt kestlikkuse arendamisega ning töötatakse välja säästlikumaid lahendusi, et muuta nii tootmist kui ka kogu tarneahelat jätkusuutlikumaks. Selle aasta alguses võttis A. Le Coq kasutusele juba teise täiselektrilise veoki – on märkimisväärne, et A. Le Coq on Eestis ainus, kes on sellise investeeringu teinud. Sel aastal lisandus Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuldmärgis ja „Riigikaitsjate toetaja“ kuldtase. See on suur tunnustus senisele tehtud tööle.

Ettevõttel on olnud Jaanuse juhtimisel ka väga innovaatiline aasta - turule on toodud uusi tooteid pea kõikides tooterühmades ja seeläbi täiendatud oma tooteportfelli väga olulisel määral, mis võimaldab ettevõttel kindlustada keerulises majanduskeskkonnas edu ning turupositsiooni. A. Le Coq on taas joogitootjate TOPis esikohal.

Ta peab oluliseks panustada kogukonda, hoida elus traditsioone ja tööstuse ajalugu. Tema eestvedamisel on A. Le Coq edasi arendanud tehase juures asuvat Õllemaailma, mis säilitab ja tutvustab toidutööstuse pärandit, pakkudes harivat väärtust nii kohalikele kui ka turistidele.

Lisaks ettevõtte arendamisele on Jaanus Vihandi juhtimisel kasvanud ka A. Le Coqi töötajate heaolu, saavutades märkimisväärselt kõrge taseme, mis peegeldab tema pühendumust inimeste heaolule.

Lisame omalt poolt, et Jaanus Vihand panustab ka toidu- ja joogitootjate suurimasse katusorganisatsiooni Eesti Toiduainetööstuse Liit, olles üks enimnõutud ja -kasutatud meedia kõneisikuid.

Kokkuvõttes on Jaanus panustanud ja edendanud toiduainetööstust ning jaekaubandust üle 20 aasta oma tööelust. Ta on üles ehitanud tunnustatud kaubamärgi Farmi ja vedanud eest peaaegu terve kümnendi Eesti suurimat jaekaubanduskontserni COOP, muutes selle maine-, innovatsiooni- ja turuliidriks ning laiendades ettevõtte tegevust ka pangandussektorisse. Jaanus Vihand väärib Aasta Töösturi tiitlit, kuna ta on kasvatanud A. Le Coqi rahvusvahelist tuntust, edendanud sektori arengut ja tõstnud esile kestlikkuse ning riigikaitse koostöö tähtsust.

Katre Kõvask on Eesti ärijuht, kes on teinud silmapaistva karjääri toiduainetööstuses. Ta on töötanud turundusjuhina Ösel Foodsis, Nordic Foodsis ja Tallinna Külmhoones ning seejärel juhtinud Premia Foodsi ja Tere ning Farmi Piimatööstuse AS-i. 2019. aastal asus ta juhtima Tallinki rahvusvahelist kaldakaubandust, tõi turule Burger Kingi frantsiisi ning juhtis Tallinki pardapealset toitlustust. Kõvask liitus 2022. aastal kaerajoogitootja Yook Production-iga ning on aktiivne ka La Muu nõukogus ja Kaupmees Grupi nõukogus. Ta on tuntud innovaatiliste lahenduste, turgumuutvate kaubamärkide looja ja arendajana ning tugevate juhtimisoskuste poolest.

Katre Kõvask on viimased kaks aastat juhtinud YOOK Production AS-i, mis on Eesti ja Baltikumi esimene ja ainus kaerajookide tootja, asukohaga Eesti südames - Türil. YOOK on üks Eesti innovaatilisemaid toidutööstuse projekte. 2200-ruutmeetrises tehases toodetakse YOOK-kaubamärgi all kaasaegsed piimaalternatiive, mis oma kvaliteedilt, tootmismahult ning jätkusuutlikkust arvestades on maailmaklassist. Kõvask ja tema meeskond, kes üheskoos on ühendanud kogemused mitmest valdkonnast, on loonud 14 miljoni euro suuruse investeeringu toel Baltikumi ühe keskkonnasõbralikuma toiduainetööstuse, mis konkureerib globaalsel turul kaasaegses ning keskonnasõbralikus kategoorias.

Kaerajoogi tootmine on oluline mitmel põhjusel. See esindab ühtaegu jätkusuutlikku toidutootmist ja tarbimist, millel on väiksem keskkonnamõju kui traditsioonilisel piimatootmisel. Kaerajooki peetakse üheks kõige keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks piimale, kuna selle tootmiseks kulub oluliselt vähem vett ja loodusressursse. Võrreldes lehmapiima tootmisega kulub kaerajoogi tootmiseks kuni 20 korda vähem vett, 60% vähem energiat ja produtseerib 80% vähem kasvuhoonegaase. Samuti kasutab see oluliselt vähem põllumaad võrreldes teiste taimsete jookidega, nagu näiteks riisi-, soja- või mandlijook ning tootmine ei koorma keskkonda nii palju.

YOOK-i tootmisprotsess on seatud samuti võimalikult säästlikuks, seades eesmärgiks null-keskkonnajalajälje ning ringmajanduse põhimõtted. Lisaks on kaerajoogi tootmine Eestis eriti oluline kohaliku majanduse toetamise seisukohast, kuna kaer on üks olulisemaid kohapeal kasvatatavaid põllukultuure, vähendades nii sõltuvust välismaistest toorainetest ja aidates kaasa põllumajanduse jätkusuutlikule arengule.

Miks on Katre Kõvaski panus YOOK-i arengusse olnud niivõrd oluline?

Katre Kõvaski juhtimisel on YOOKi meeskond toonud Eesti toidutööstuse rahvusvahelisele areenile, olles vähestest kodumaistest toiduainetööstustest, mille peamine eesmärk on eksport. Kiiresti kasvava globaalse nõudluse taustal kaerajookide järele on ettevõte suutnud konkurentsi pakkuda rahvusvahelisel turul, pakkudes tarbijatele kõrgkvaliteedilist ja jätkusuutlikku toodet. YOOK keskendub ekspordile Euroopa, Lõuna-Korea, India ja Laheriikide turgudel, kindlustades seeläbi oma rahvusvahelist positsiooni.

YOOKi on investeerinud ettevõtte omanikud 14 miljonit eurot, mis võimaldas rajada täiesti unikaalse ja innovaatilise kaerajoogitehase. Endise piimatööstuse asemele on nullist üles ehitatud kaasaegne ja keskkonnasõbralik tootmisüksus, mis on oma ülesehituselt Eestis ainulaadne. Selline arendus ei ole toonud kaasa ainult tipptasemel tootmisvõimekust, vaid ka oluliselt panustanud kohaliku majanduse ja tööhõivesse, luues hulgaliselt töökohti ja võimalusi kohalikele spetsialistidele.

Esimesed tulemused on märkimisväärsed – esimese seitsme kuuga on toodetud juba 400 000 liitrit kaerajooki ning ettevõtte tooted on jõudnud kõikide Eesti suurimate jaekettide lettidele ning kohviku- ja restoranisegmenti. Alustatud on eksporti Lätti ja Leetu. Edu on taganud strateegilised investeeringud tehnoloogiasse ja tootearendusse. Järgmised uuendused taimsete toodete kategoorias on juba arendamisel ja uued tooted jõuavad turule veel selle aasta jooksul.

Katre Kõvaski panus ei piirdu ainult ettevõtte juhtimisega. Ta on suutnud kokku panna unikaalse meeskonna, mis koosneb nii rahvusvahelistest ekspertidest kui ka Eesti säravamatest talentidest. See ambitsioonikas ja leidlik tiim on suutnud luua tootmisprotsessi, mis garanteerib YOOK-i toodete kõrge kvaliteedi. Kohapeal jahvatatud täistera kaer ja kvaliteetne rapsiõli on vaid mõned näited, kuidas ettevõte pöörab tähelepanu igale detailile, et tagada toote eristumine rahvusvahelisel turul.

Lisaks on Katre Kõvask tuntud kui jätkusuutlikkuse eestkõneleja, olles selle valdkonna üks olulisemaid arvamusliidreid Eestis. Tema pühendumus keskkonnasõbralike praktikate ja ekspordivõimekuse arendamisse on toonud kaasa laialdase tunnustuse.

Katre jagab aktiivselt oma teadmisi ja ideid nii artiklite, podcastide kui ka konverentside kaudu, olles oluline hääl Eesti toidutööstuse rahvusvaheliseks muutmisel.

Katre Kõvask on inimene, kellel on olnud julgus ja visioon ehitada nullist üles tööstus, mille sarnast pole varem Eestis tehtud. Tema kirg ja asjatundlikkus valdkonna vastu on viinud YOOK-i kiiresse kasvu, ning see kombinatsioon on peamine põhjus, miks ettevõttel on kõik eeldused rahvusvahelise eduni jõudmiseks.

Margus Jakobsoni juhtimisel on Kuressaares tegutsev Incap Estonia majandustulemused olnud viimaste aastate jooksul stabiilselt kasvutrendis. Ettevõtte ärikasum oli 2023. aastal 1 695 000 eurot ja kasvas võrreldes 2022. aastaga 85% (2022: 918 000 eurot). Incap Estonia käive 2023. aastal oli 32,07 miljonit eurot. kasvades 3% võrreldes 2022. aastaga.

Margus Jakobsoni eestvedamisel on ettevõte liikunud tootmises üha keerukamate projektideni, millest mitmed on esimesed omalaadsed maailmas.

Ettevõte on suutnud keerulistes tingimustes keskenduda lahendustele, tellimused täita, materjalid hankida ja tugeva meeskonna kasvatada ja hoida – ja seda ühes konkurentsitihedaimas ning kriisirikkaimas tööstussektoris. Lisaks on Marguse juhtimisel suudetud stabiilselt kasvada, luua töökohti ja meelitada inimesi mandrilt tagasi Saaremaale.

Samuti on viimaste aastate jooksul kasvanud ettevõtte ekspordinumbrid ning ekspordimahud on jätkuvalt kõrged ka käesoleval aastal. Incapi rahvusvahelise elektroonikatootmisettevõtte tehas Kuressaares eksportis 2023. aastal 88% oma toodangust välismaale (st ca 28 miljoni euro ulatuses), mida on rohkem kui varasemal aastal (79% eksporti, suurusjärgus 25 miljonit eurot aastal 2022).

Incap Estonia peamised eksporditurud on Soome (58% kogu ekspordist, suurusjärgus 16 miljonit eurot aastal 2023), Norra (25% kogu ekspordist, suurusjärgus 7 miljonit eurot aastas). 2023. aastal moodustas eksport 88% Incap Estonia kogu toodangust.

Margus Jakobsoni pingutustel on Incapi üheks olulisimaks läbilöögiks viimaste aastate jooksul koostöö kasv Skandinaavia ettevõtetega. Sealhulgas on moodustanud olulise osa Incapi Saaremaa tehase toodangust miljonitesse Norra kodudesse toodetud kaugloetavad elektri-, soojuse- ja veearvestite “ajud”. Niisamuti on valminud siin ka märkimisväärne osa Rootsis ja Soomes kasutatavatest liikumis-, hääle ja teistest turvaanduritest.

Märkimisväärseima rahvusvahelise eduloona saab välja tuua Incapi koostöö Corvus Energyga, kes on juhtiv energiasalvestuslahenduste pakkuja merendustööstusele. Incap toodab elektroonikaseadmeid Corvus Energy tipptasemel energiasalvestussüsteemidele, mis võimaldavad laevadel sõita keskkonnasäästlikumalt.

Eelpool toodu tulemusena on Incap oma ekspordi saavutustega jõudnud tänavusel „Ettevõtluse auhind 2024“ konkursil aasta eksportööri kategoorias top 5 hulka.

Lisaks ettevõtte sihikindlale arendamisele on Margus Jakobson võtnud oma südameasjaks panustada elektroonikahariduse edendamisse ning noorte motiveerimisse inseneeria valdkonnas.

2024. aastal tegi Incap koostööd noorte teadussaatega "Rakett69" ja Margus Jakobson andis 14. hooaja kõige elektroonikahuvilisena silma paistnud osalejale Incapi stipendiumi koos praktikavõimalusega ettevõtte Saaremaa tehases.

Incap on toetanud haridusprogrammi Solaride’i 3 aastat ning tootnud päikeseauto arendamiseks vajalikku elektroonikalahendusi. Sarnaste eesmärkidega koostööpartneritena soovivad ettevõtted inspireerida ja motiveerida noori tehnoloogiahuvilisi ning aidata kaasa uue põlvkonna inseneride ja teadlaste kasvatamisele. Selle aasta kevadel korraldasid Marguse eestvedamisel ettevõtted Saaremaa 7.-12. klassi õpilastele inspiratsioonipäeva, kus noored tegid tutvust päikeseauto ja Incapi tehases tootmisega ning said osa praktilistest töötubadest.

Incap on olnud Eesti Elektroonikatööstuse Liidu kampaania “Õpi elektroonikat!” suurtoetaja. Selle kampaania eesmärk on tõsta teadlikkust elektroonikaõppe võimalustest ja motiveerida noori seda valdkonda õppima asuma.

Just eelpool toodud saavutuste ja panuse tõttu tööstusmaastikku usume, et Margus Jakobson väärib aasta töösturi tiitlit.

Meelis Jürgens on juhtinud AS Estiko-Plastarit alates 2020. aastast, kuid tema seos ettevõttega ulatub tagasi aastasse 2003. Huvitaval kombel oli Meelise esimene töökoht ka Estiko-Plastaris, kus ta töötas turvamehena. Üheks tema suureks tugevuseks on materjaliteaduse haridus, mis annab talle põhjaliku arusaama oma valdkonnast.

Meelise juhtimisel on ettevõte laienenud, võtnud sihikule mitmeid uusi turge ning tihedas koostöös arendatakse partnerite, teadusasutuste ja klientidega innovaatilisi pakendilahendusi, sealhulgas monostruktuurset materjalist valmistatud pakendeid, et vähendada keskkonnamõju ja suurendada toote rentaablust. Juba praegu suudavad nad 95% ulatuses vahetada plasti taaskasutatava või biotaaskasutatavad materjali vastu.

Estiko-Plastari peamised kliendid on toiduainetööstused, kes nõuavad kvaliteetseid ja funktsionaalselt pakke lahendusi. Peamised turud on Skandinaavia riigid, kus nõudlus kestlike pakendite järele kasvab.

Vähemtähtis ei ole ka see, et Estiko-Plastaril on peresõbraliku tööandja kuldtase.

AS Estiko-Plastar alustas tegevust 1918. aastal Tartus kammitöökojana. Tänaseks on ettevõte kujunenud Eesti suurima tehnoloogiapargiga juhtivaks pakkematerjalide tootjaks Baltikumis, kes ekspordib kui 76% oma toodangust peamiselt Põhja- ja Kesk- Euroopasse.

Sirli Männiksaar tõusis Ericsson Eesti juhiks veebruaris 2023 ehk pisut üle pooleteise aasta tagasi. Üle 20 aasta Ericssoni arengusse panustanud Männiksaar kasvas tippjuhiks samm-sammult.

Enne tegevjuhiks tõusmist oli Männiksaar Eesti tehase juht, kuid lisaks on ta olnud ka strateegia ja juhtimiskvaliteedi üksuse juht ning töötanud ka ettevõtte rahvusvahelises tarneahela meeskonnas. Veel on Männiksaar töötanud globaalse Ericssoni digitaliseerimise organisatsioonis, kus tema meeskonna üheks ülesandeks oli ka masinõppemudelite loomine.

Männiksaar peab end siiski kehvaks karjääriplaneerijaks. „Minu karjääri kirjeldab see, et paljud asjad on minu juurde tulnud. Aga saan aru, et nad lihtsalt ei tule, vaid need on seotud sellega, mida parasjagu tööelus teen,“ on ta öelnud.

Männiksaare roll Eesti tööstuselus on kahtlemata oluline. Ta juhib ettevõtet, mis kuulub suurimate tööstusettevõtete ja eksportööride hulka. Samal ajal on Ericsson tegemas oma ajaloo suurimat investeeringut Eestisse – 155 miljonit eurot maksvat tootmis- ja tehnoloogiakeskust, mis peaks valmima 2026. aastal.

Suurettevõtte juhtimise ja suurprojekti vedamise kõrval on ta ka aktiivne majandus- ja tööstuselus kaasarääkija, kes juhib tähelepanu nii positiivsele kui ka teravatele probleemidele.

„Tööstuse alustala on ikkagi hands-on töötaja, kes peab toime tulema suurte tehnoloogia arengute ja muutustega ehk olema pidevas ümber- ja juurdeõppes. Ülioluline on seda arengut toetada, võimaldada, uute lähenemistega kaasaskäivad mõtteviisi kasvatada,“ on Männiksaar öelnud. Ta on juhib oma sõnavõttudes näiteks tähelepanu Eesti tööstuse järelkasvu – eriti inseneride puuduse – probleemidele, aga toonitab ka vajadust olla säilenõtke ja paindlik, digitaliseerida ja hoida fookuses rohetrende, et ettevõtted ei jääks maha hoogu koguvast jätkusuutlikkuse trendist.

Urmas Hiie on ETS Nordi omanik ja juht, kes on üles ehitanud tõeliselt automatiseeritud ja digitaliseeritud tehase, kus toodetakse kõrge lisandväärtusega tooteid – ventilatsiooniseadmeid. 2023. aastal pälvis kõrge tehnoloogilise tasemega tehas ka aasta tehase tiitli. Ettevõte on suutnud oma grupi käibe kasvatada 60-70 miljoni euro juurde, omades tehaseid ka teistes riikides.

ETS Nord on olnud aastaid edukas jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendaja, millega on ettevõttest saanud rohepöörde suur eeskuju tööstusmaastikul. Kuigi paljuski võib nende põhimõtete rakendamine olla tingitud välisturgude nõudmisest, näitab see siiski Hiiet juhina, keda ei pea veenma selle teema olulisuses.

Suvel tuli teade, et 20% ettevõtte osakutest müüakse Hispaania ventilatsioonitoodete tootjale Soler & Palau ning viimane teeb ETS Nordi investeeringu, mis suunatakse tootearendusse ja uute tehnoloogiate ostmiseks. Hoolimata sellest, et ETS Nordi sisenes uus välisinvestor ja ettevõtete müük välisomanikele ei pälvi alati kõigi heakskiitu, on see siiski märk, et ETS Nord on ehitatud tugevaks ettevõtteks, mis suudab ka välisinvestorite tähelepanu püüda. Positiivne on seegi, et investeerigu toel jätkab ettevõte veelgi võimsamat kasvu.

Tänavu suvel sai valmis ka ETS Nordi uus 9000-ruutmeetrine tehas, kuhu ettevõte investeeris 15 miljonit eurot ja kus on endiselt järgitud jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Hiie on öelnud, et uues tehases hakatakse tootma 20 miljoni euro väärtuses ventilatsiooniseadmeid aastas. Urmas Hiie juhina on avatud suhtleja, kes räägib ka avalikult majandus- ja tööstuselu puudutavas kaasa, seistes sellega kogu tööstussektori eest.

Veljo on olnud aastate jooksul tugev tööstuse eestkõneleja, kes on oma südameasjaks võtnud Eesti tööstuse tulevikuvõimaluste arendamise. Tema peamiseks fookuseks on tööstuse vundamendi ehk tööjõu järelkasvuga tegelemine.

Viimase aasta jooksul on Veljo olnud tugevaks eestvedajaks Inseneriakadeemia programmi kujundamisel, on Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht, on tööstuse eestkõnelejaks valitsusega koostöö arendamisel ning panustanud oma isiklikest vahenditest olulises mahus nii erinevate programmide toetamisel (näiteks Tudengivormel, Solarride) kui ka noorte STEM hariduse populariseerimisse (näiteks Merkuuri tegevuse toetamine). Selle kõige kõrval on Veljo ka edukas ettevõtja ning olles eeskujuks paljudele, on panustanud olulisel määral ettevõtte arengusse nii uute kompetentside loomisega kui ka jätkuvalt digitaliseerides ja automatiseerides ettevõtte protsesse.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Veljo ei ole võib-olla ettevõtlusmaastikul mastaapidelt kõige suurema mõjuga, kuid kindlasti on ta olnud viimase aasta jooksul Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel üks kõige suurema mõju ja panusega tööstusjuhte, mis väärib kindlasti laiemat tunnustamist.