Toiduliit: eratarbijate madal kindlustunne kandub edasi toidutootjatele
Pool Eesti majandusest tuleb eratarbimisest ja kui tarbija kindlustunne on madal, mõjutab see otseselt toidusektori käekäiku, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Eesti Toiduainetööstuse Liidu 10. koostöö konverentsil „Lennukalt edasi“.
Varem või hiljem jõuavad Eesti uue maksupaketi mõjud toiduainete hindadesse, hoiatas konverentsil Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Foto: Raul Mee
Mertsina sõnul on viimasel kahel aastal olnud toidutootjate ja kaubanduse kindlustunne allpool pikaajalist keskmist. „Pankade väljavaade ei lähe alati kokku tootjatega. Meie näeme olukorra paranemist, tootjad ja müüjad aga ütlevad, et tegelikult on väga halb. Mis siin salata, kui me praegu võrdleme kindlustunnet ja majandusnäitajaid, siis erinevus on läinud väga suureks.“
Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid 2023. aasta kasumiga ja ainsana jäi kahjumisse lihatööstus, kuid arvestades senist kiiret üleüldist hinnatõusu, mis ei rauge ka järgmisel aastal, on Eesti ettevõtete konkurentsivõime jätkuvas languses, kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp tänavuse Toiduainetööstuse TOPi kommentaaris.
Olukord lihaturul saadab vastandlikke sõnumeid, sest on mõned hakkamasaajad ja palju rohkem kaotajaid, kirjeldab Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova olukorda lihatööstuses.
Tänavuse toiduainetööstuse TOPi põhitegija on kakao, mis ühelt poolt viimasel ajal enim kallinenud tooraine, aga teiselt poolt ka tänavuse TOPi võitja põhikaup, mida müüakse selles firmas enim Venemaale.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.