Läinud aastal kaotas Eesti puidutööstus kõvasti nii koondkäivet kui –kasumit – käive langes ligi 20%, kasumi langus oli lausa 57%, selgub värskest Äripäeva infopanga puidutöötuse aastaraportist.
- Eestis on saematerjali töötlemisvõimekus kaks korda suurem kui meie saematerjali tootmismaht. Foto: Toomas Kelt
Raportis toodud viimase viie aasta majandustulemuste ülevaade näitab, et sellega on puidutööstus tervikuna langenud enam-vähem 2020. aasta tasemele.
Milline on puidutööstuse olukord? Äripäeva infopanga puidutöötuse aastaraportiga saad tutvuda
SIIN.
Puidutööstust tervikuna saab jaotada kaheks – esmatöötlejad ehk ettevõtted, kelle tooraineks on ümarpalk ja järeltöötlejad ehk ettevõtted, kes töötlevad esmatöötlejate tooteid lõpp-toodeteks. Äripäeva infopanga ülevaadetes on neid valdkondi vaadeldud eraldi.
Seotud lood
Eesti puidutööstuse olukord on hetkel ülimalt keeruline ja lahendust ei paku ka käsiolev nn „metsareform,“ kirjutab värske Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraporti kommentaariks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Ekspertide sõnul saaks Eesti enda metsa- ja puidusektori oskuseid ning tooteid edukalt välismaale eksportida ning end innovaatilise maailmakuulsa metsariigina tõestada, kuid selleks on peavad kõvasti tööd tegema nii sektor kui ka riik, tõdeti läinud reedel Paide Arvamusfestivalil.
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.