Suurtööstuse tippjuht: praegu on kõige olulisem tööstuse konkurentsivõime tõstmine

“Kõige olulisem on see, et me suudaksime oma tööstuse konkurentsivõimet tõsta, seejuures ka tööjõuoskusi ja üldiselt tootmisvõimekusi arendada,” rääkis Kongi saates.

“Mis puudutab valitsust, siis ikkagi ootame stabiilset ja ennustatavat regulatiivset keskkonda, konkureetseid meetmeid, mis soodustaks investeeringuid ja innovatsiooni ning tööstuse kasvu,” lisas suurtööstuse tippjuht.

Maksude kohta ütles kongi, et julgeolekul on oma hind ja kui nähakse, et seda maksu on vaja korjata, siis Hanza seda ka pooldab. “Meile ja välisinvestoritele on oluline, et Eesti turvalisus ja iseseisvus oleksid tagatud,” lisas ta.

Jah, Rootsi majandusest tulevad tõepoolest mõneti vastuolulised signaalid, aga samas kust neid tänasel päeval ei tuleks. Eesti majandusest tulevad samamoodi erinevad signaalid ja võib-olla on siin küsimus ühest küljest nagu ootuses ja lootuses ning seal kõrval on siis faktid majandusnäitajatega.

Rootsi majanduses teatud sektorid, nagu näiteks tehnoloogia ja roheenergiasektor näitavad optimismi, aga jah, majandusnäitajates see veel ei kajastu. Meie ootus on selline, et, 2024. aasta jääb ikkagi nõrgaks ja tõeline taastumine võib Rootsi turul alata aasta lõpus.

Kui rääkida Hanza grupist, siis ettevõte on suutnud hoida stabiilset kurssi laiemale ebakindlusele vaatamata. Oleme julgelt investeerinud ja laiendanud, omandasime uue ettevõtte Rootsis jne.

Pikemas vaates tuleb kindlus Hanzas ikkagi sellest, et me ei paku vaid tootmisteenused, vaid täiustatud tarneahelalahendusi ja meile tähendab selline nõrgem majanduslik olukord tegelikult paremaid müüginumbreid ja palju uusi võimalusi. Paraku tähendab see uus müük peamiselt tulevasi võimalusi, sest selle müügi realiseerimiseks tuleb kõvasti tööd teha. Praeguses madalamate mahtude olukorras olema ka pidanud rakendama erinevaid kokkuhoiumeetmeid, et kohaneda muutunud olukorraga.

Eelmisel aastal ei olnud klastris kukkumist ning kui Tartu ja Narva kokku liita, siis pigem oli kerge kasv ja me näeme, et ka 2024 võiks kokkuvõttes tulla tugevam kui 2023. Tunneme end tänu uutele projektidele jälle kindlamalt ja eks teatud mahud on langenud, teatud sektorid on langenud, aga uute perspektiivide toel oleme ikkagi kergel kasvukursil.

Need on erinevad, aga kõige, mis läheb ehitussektorile, üldiselt tööstussektori suunad, ka mäetööstus. Aga samas rohepöördega seotud valdkondades on näha positiivsust.

On küll sarnaseid projekte, aga klientide nimedest ma ei räägiks, aga nendega me töötame - tellimustega suurtest kontsernidest, aga nende käimajooksutamine võtab energiat ja aega, aga kui need ikkagi tulevad ja samal ajal ka majandusolukord turul üldiselt taastub, siis järgmisel aastal võime päris häid numbreid näidata.

Kuna meie vaatame ikkagi pikemat vaadet ja kõik meie strateegilised otsused tuginevad pikaajaliselt vaatel, siis vajalikud investeeringud, mille tasuvusanalüüs on hea, saavad ikka heakskiidu. Pikaajalises vaates ei ole probleem roheline tuli saada.

See, et tööstusministri koht loodi, on oluline ja positiivne samm, mis näitab töösturitele valitsuse soovi keskenduda rohkem tööstuse arendamisele ning seeläbi ka majanduskasvule. Ma tõesti ootan ja loodan, et uus minister leiab kiiresti tee Tartusse ja Narva meile külla, et näha, millega tegeleme.

Kindlasti soovitan külastada erinevaid tööstusettevõtteid, et ettevõtjatega dialoogi pidada. Muidugi ootan, et minister tooks ka selge ja pikaajalise visiooni, mis keskenduks tööstuse digitaliseerimisele, innovatsiooni toetamisele ja rohepöörde edendamisele. Kõige olulisem on see, et me suudaksime oma tööstuse konkurentsivõimet tõsta, seejuures ka tööjõuoskusi ja üldiselt tootmisvõimekusi arendada.

Mis puudutab valitsust, siis ikkagi ootame stabiilset ja ennustatavat regulatiivset keskkonda, konkureetseid meetmeid, mis soodustaks investeeringuid ja innovatsiooni ning tööstuse kasvu.

Tegusid on vaja, üldiselt on need debatid ja arutelud olnud suhteliselt pikad, aga tahaks näha neid tegusid, pikemaajalist vaadet ja seda, kas kokkulepetest peetakse kinni.

Julgeolekul on oma hind, kui nähakse, et seda maksu on vaja korjata, siis oleme igatahes selle poolt. Meile ja välisinvestoritele on oluline, et Eesti turvalisus ja iseseisvus oleks tagatud.

Ma ise loodan, et ei saa olema ajutine. Maksudega ei mängita, kui mingid maksud kehtestame, siis võiks määrad luua nii, et need on aastateks, mitte nii, et igas valimistsüklis räägime mingite määrade üle.

Jah, see puudutab erinevaid maksumäärasid, tulumaksu ja nii edasi. Kui pikaajaline vaade lähtub sellest, et makse on vaja tõsta, siis tuleb seda tõsta pikaajaliselt ja hoida maksud selged, lihtsad ja mittemuutuvad. Siis me tagame maksusüsteemi konkurentsivõime ja saame investoritele kindlustunnet pakkuda.

Rahvusvahelise kapitali meelitamiseks tuleks pakkuda sihipäraseid stiimuleid, näiteks rohelistele investeeringutele ja sellistele kõrgtehnoloogia valdkondadele. Atraktiivsust saab tõsta, kui kasutame Eesti tugevaid külgi ja panustame nendesse. Pean tugevusteks digitaliseerimist ja e-valitsemise valdkonda. Seejuures tuleks lahendada ka teatud väljakutsed, milleks on tööjõupuudus, ennekõike kvalifitseeritud spetsialistide ja inseneride puudus. Teisalt on väljakutse energiakindluse ja konkurentsivõimelise energiahinnaga.

Poolaasta vaade oleks kuus.