Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kuigi esimesel aastal on see kohustus vaid ligikaudu kümnel ning teisel aastal ligi kolmesajal suurettevõttel ja konsolideerimisgrupil, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele märkimisväärne, mis toob kaasa ka suure vastutuse ühiskonna ees.
- Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim. Foto: Swedbank
Kestlikkusaruannete nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, mitte pankadelt, nagu sageli ekslikult arvatakse. Vastavad kohustused laienevad ka pankadele endile. Tõsi, pangad nagu Swedbank vajavad finantseerijatena kestlikkusaruannete teavet ka oma raporteerimiskohustuse täitmiseks. Kuid veelgi olulisem on pankade roll toetada ja suunata ettevõtteid kestlikkuse teekonnal, pakkudes sobilikke finantseerimislahendusi, nõustades või küsides vastavaid andmeid. Ettevõtetele, kes juba koostavad korralikku kestlikkusaruannet, ei tohiks küsimustele vastamine kuigi keeruline olla.
Seotud lood
Jätkusuutlikkusega seotud andmete kogumine ja tõendamine on muutumas üha rohkemate ettevõtete jaoks kohustuseks. Juhtimiskonsultant ja koolitaja Helen Klettenberg tutvustab ESG põhimõtteid ja jagab soovitusi, kuidas valmistuda eesootavaks aruandluskohustuseks.
Kui ettevõte täna kogu tarneahela keskkonnajalajälge ei kaardista ja tarnijatega koos selle vähendamisega ei tegele, võidakse sind homme lihtsalt välja praakida, nentis ESG nõustamisega tegeleva konsultatsioonifirma Sustinere asutaja ja partner Marko Siller täna alanud Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.