Uus loodusvara võib Eestile anda Põhjamaade sõiduteed ja päästa Põhja-Eesti uutest lubjakivikarjääridest
Energiasalv Pakri rajab Paldiskisse maa-aluse vesisalvesti, mille ehituse käigus toob maapinnale miljoneid tonne gneisskillustikku. Gneiss sobib hästi näiteks teedeehituseks ja võib Põhja-Eestit säästa uute lubjakivikarjääride rajamisest.
Gneissi kasutades võib teede kapitaalremondi vahemik kasvada 20 aastalt 30 aastani, usub Markus Vihma. Foto: Johanna Adojaan
„Gneiss on tugev kivi, mida ei mõjuta külmumis- ega sulamistsüklid, ka mitte soolvees. Kõige enam sarnaneb see graniidiga,“ selgitas Energisalv Pakri loodusvarade ärijuht Markus Vihma hiljuti Loodusressursside aastakonverentsil.
Oleme maailmas, kus ressursse jääb tegelikult väga palju puudu, kõneles Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints täna toimuval Loodusressursside aastakonverentsil.
Täna Rakveres toimuval Loodusressursside aastakonverentsil kõnelenud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere nentis, et Eestis on tarkust palju, kuid selle rakendamine tööstusesse on jäetud teadlaste enda mureks.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.