2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.
- Keskkonnatasudest üle poole moodustasid maavarade kaevandamisõiguste tasud. Pildil paekivi kaevandamine. Foto: Julia-Maria Linna
Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe sõnul on keskkonnatasude eesmärk vähendada keskkonnakasutusega seotud keskkonnamõju ning kogutud tulu keskkonnaseisundi parandamiseks ümber jagada. „Keskkonnatasu eesmärk on mõjutada isikuid oma tegevust ümber korraldama, et neist lähtuv keskkonnamõju oleks minimaalne. Kulud, mis saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks tehakse, katavad keskkonna kasutajad ise ehk siis keskkonnatasu maksavad ettevõtjad, kelle tegevus nõuab keskkonnaluba. Keskkonnatasudest laekunud raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel ning kasutatakse keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja kaevandamisest tekkinud keskkonnakahjustuste heastamiseks,“ ütles Eesmäe.
Seotud lood
Valitsus esitas parlamendile eelnõu, mis paneks põlevkivi ressursitasu sõltuma lõpptoodangu hinnast turul.
Enefit Power konserveerib alates 1. aprillist vähemalt aastaks kahjumliku Balti elektrijaama koostootmisploki, soojusenergia tootmine jätkub elektrijaama gaasikatlamajas. Juhitava reservvõimsuse hoidmise kohustus tagatakse Auvere elektrijaama ja Eesti elektrijaama energiaplokkidega.
Eesti kapitalil põhinev logistikaettevõte Via Express omab transporditeenuse osutamises enam kui 10-aastast kogemust. Ettevõte garanteerib klientidele täpsed tarneajad ning kauba kahjustamata kohalejõudmise. Nii tava- kui ka režiimikaupu vedavale Via Expressile on omistatud kvaliteedi-, toiduohutuse- ning keskkonnajuhtimise ISO-sertifikaadid.