Läinud reedel Riias Eesti ettevõtte Fibenol ja Läti riigi esindajate vahel sõlmitud koostöömemorandum peaks olema vägagi selge signaal meie majandus-, tööstus- ja metsanduspoliitika kujundajatele.
Fibenoli ja Läti riigiesindajate vahel sõlmitud koostöömemorandum loob eeldused esimese tehase ehitamiseks Lätti. Foto: Davis Jansons/LIAA
„Ega see rõõmustav uudis ei olnud,“ ütles uudise kommentaariks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ERR-ile. Vastuseta jäi aga küsimus – kas uudis oli ka üllatav? Tegelikult oli hoiatuskell kõlanud selleks ajaks juba üle aasta.
Euroopa Komisjoni biomajanduse strateegia järgi tuleb jõuliselt arendada biotoodete tootmist ja seeläbi soodustada fossiilselt toormet üleminekut. Komisjoni strateegias on nimetatud eesmärk luua 2030. aastaks juurde ligi 300 uut biotootmise tehast.
Fibenoli ja Läti riigi vahel täna allkirjastatud koostöömemorandum tähendab, et Raul Kirjaneni osalusega Fibenol rajab oma tööstusliku tehase lõunanaabrite juurde ja Eesti jääb ilma 700 miljoni euro suurusest investeeringust.
Eesti majandus on vaja kiiresti kasvule pöörata, tõdeti Tööandjate Keskliidu konverentsil Tuulelohe Lend 2024. Konverentsil jäid kõlama konkreetsed mõtted, mida ellu viia.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.