TalTechi geoloogia instituut viib rahvusvahelise projekti raames märtsikuus Virumaa ja Harjumaa valdade elanike seas läbi küsitluse. Eesmärk on kaardistada kohalike suhtumist maavarauuringutesse ja kaevandamisega seotud teemadesse.
- Uute kaevanduste rajamise mõte tekitab tihtilugu Eestimaa inimestes ärevust. Pildil paekivi kaevandamine. Foto: Julia-Maria Linna
Küsitlus on osa Euroopa Komisjoni poolt rahastatud rahvusvahelisest AGEMERA projektist, mille eesmärk on leida uusi uuringumeetodeid ja tehnoloogiaid Euroopa Liidu maavarade väärindamiseks, parandada avalikkuse teadmisi kriitiliste toorainete rollist ning toetada maavarade uuringuid, mis arvestavad keskkonna ja ühiskonna heaoluga. Eestis on projekti esindajaks TalTechi geoloogia instituut, kelle roll piirdub küsitluse läbiviimise ja seotud teavitustegevustega.
Seotud lood
Kuna metallide teekond tagasi ringlusesse on aegalene, ei kao kaevandmaine kuhugi, kinnitab jätkusuutliku kaevandamise ekspert Tony Hand. Sellest sügisest on Hand Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku kaevandamise projektijuht.
Ragn-Sellsi edukad puurimistööd Ahtme vanal tuhamäel panid aluse Tartu Ülikooli ulatuslikule teadusprojektile, mille eesmärk on kaardistada ettevõtjate jaoks kriitilised toorained, mis võiksid sisalduda senini kasutult seisvates Ida-Virumaa ligi 40 aheraine- ja tuhamäes.
4. augustini toimuvad Eestis Kunda lähistel innovatiivse kaevandusroboti katsed, mille eesmärk on luua võimalused täpseks ja keskkonnasõbralikuks kaevandamiseks.
Kasvav vajadus maapõueressursside järele survestab arendama ka kaevandamiseks mõeldud tehnikat. “Me ei saa teha keskkonnamõju olematuks, aga liigume selles suunas, et jalajälge vähendada ja kiiremini endist elukeskkonda taastada,” kinnitab mäeinsener Erki Niitlaan.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.