Toiduainetööstused: kavandatav jäätmereform on mõeldud vaid raha kogumiseks riigieelarvesse
Riigi kavandatava jäätmereformi üks eesmärke on vähendada turule jõudvate plastpakendite osakaalu, kavandatav pakendimaks ei ole selleks aga tööstuste esindajate hinnangul sobiv meede.
Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. Foto: Toomas Kelt
Jäätmereformiga on riigil kavas rakendada pakendimaks, mida hakkaksid tasuma kauba turule toojad. Pikemas perspektiivis peaks see Kliimaministeeriumi hinnangul suurendama oluliselt pakendite sorteerimist ning taaskasutavate pakendite kasutamist. Tööstuste esindajate hinnangul on plaanid küll head, kuid nende rakendamine soovitus eesmärke ei täida.
Kliimaministeeriumi kavandatava jäätmereformi eesmärgid on kahtlemata üllad, kuid selle rakendamisega kaasnevad kulutused jõuavad ühel või teisel moel ikka tarbija rahakotini, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
Rakvere ja Tallegg alustasid aprillikuus viilutoodete ehk sinkide ja vorstide viimist väiksematesse 100grammistesse pakenditesse PET-plastist pakendisse, mis on ümbertöödeldavad ja vähendavad seega oluliselt plasttoodete mõju keskkonnale.
Alates 1.maist hakkavad kehtima uued pakendiseaduse nõuded. Need puudutavad kõiki ettevõtteid, kes pakendavad kaupa või veavad sise ning müüvad pakendatud kaupa. Millised on uuendused, millega ettevõtted peaksid arvestama, räägib OÜ Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.