Tänavu sügisel avab Tallinna Tehnikaülikool uue, Eestis unikaalse riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikava, mille lõpetajad saavad oskused uute tehnoloogiate loomiseks ja rakendamiseks paljudes valdkondades.
- Arukate süsteemide keskuse juht ja õppejõu Eduard Petlenkov. Foto: TalTech
Arukate süsteemide keskuse juhi ja õppejõu Eduard Petlenkovi sõnul ühendab uus õppekava nii riistvara kui ka tarkvara. “Me ei õpeta ainult programmeerimist, vaid läheneme valdkonnale kompleksselt. Õppekavas on koos elektroonika, arvutitehnika ja automaatikasüsteemid, mis moodustavad loogilise sümbioosi. Õpetame, kuidas riistvaralisi süsteeme programmeerida ja koos tööle panna,” selgitab Petlenkov. “Selleks on vaja juhtimisalgoritme, mis tänapäeval põhinevad tehisintellektil ja andmetöötlusel. Informaatika on vajalik väga paljudes eri valdkondades.”
Seotud lood
Seekordses saates "Tööstusuudised eetris" keskendume peagi ilmuva OSKA raporti valguses inseneeriale ja inseneride järelkasvule, mis on hädavajalik, et täita meie riiklikke eesmärke. Võtame pulkadeks lahti tänased probleemid ja arutleme, milliseid lahendusi peaksime rakendada, et tuua noori tehnoloogiale ja inseneeriale lähemale.
Paljud noored ei julge elektroonikaga seotud erialasid ülikoolis valida, sest kardavad reaalainetega hätta jääda, aga kui Eestil pole insenere, elektroonikuid või telekommunikatsioonieksperte, siis liigume stagnatsiooni, leiab elektroonikainsener Alari Rotka.
Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.