Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.
Kutsekoda OSKA andmetel ei suuda kutse- ja kõrghariduse saanud noored lähikümnendil vajaminevat tööjõu vajadust katta ning ainuüksi inseneridest jääb töötlevas tööstuses, aga ka energeetikas ja ehituses puudu enamus vaja minevast.
„Meil on massiivne inseneride puudus,“ rääkis Eesti Energia tegevjuht ja Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Hando Sutter Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. Tema sõnul saab see puudus seemne juba põhikoolis – napib reaalainete õpetajaid, nende keskmine vanus kasvab, noori peale ei tule ja õppekavad ning -meetodid on kohati aegunud.
Põhikooli lõpuks on iga teine noor otsustanud, et ei taha end siduda reaalainetega ega soovi inseneriks saada.
Hando Sutter
Eesti Energia tegevjuht ja Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht
„Anname edasi samu teadmisi, mida aastakümneid tagasi ehk tehnikaga seotud valdkonnad pole jõudnud riiklikesse õppekavadesse, reaalainete õpetamise tase on langenud,“ täiendas saates TalTechi avatud ülikooli juht Hanno Tomberg. Noorte valikuid kitsendab ka matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks, kuid probleeme on veelgi.
Seotud lood
Maailma suurim kaablitootja Prysmian on tutvustamas kontserni uut äristrateegiat, millega liigutakse kaablitootjast täislahenduste pakkujaks. Ettevõtte juhi Massimo Battaini sõnul on viieaastase äristrateegia Connect to Lead eesmärk ära kasutada praegust turupositsiooni oma tugevuste arendamiseks ja kindlustamiseks ning olla eestvedaja kaablitööstuse innovatsioonis.