Eesti valitsused on läbi aegade jätnud tähelepanuta asjaolu, et just tööstussektor on meie ekspordi alustala ja majanduse seisukohalt ülioluline. Strateegiline arenguplaan ei tohi jääda sahtlisse, vaid see tuleb ka ellu viia, leiavad tööstusjuhid.
- Üsna palju samasuguseid mõtteid öesldi välja ka tööstusjuhtide suurel kogunemisel ehk konverentsil Tööstuse äriplaan 2023. Foto: Johanna Adojaan
Tööstusuudised küsitles jaanuarikuus meie tööstusjuhte ning ühe küsimusena uurisime, mida on Eesti valitsused teinud õigesti ja mida valesti ning milline peaks olema valitsuse "pikk plaan." Kokkuvõtteks võib tõdeda, et valitsusi kiidetakse kaitse- ja välispoliitika eest, majanduspoliitika saab aga pigem laita. Toome välja kakskümmend mõtet, mida peale märtsikuiseid valimisi võimule tulev valitsus võiks teha.
Seotud lood
Riigikogu liikme ning endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul tuleb järgmisel valitsusel tööstuspoliitikaga edasi minna ja see peab olema üks prioriteetidest.
Aasta tagasi andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teada, et tööstuspoliitika roheline raamat on taas laual ning uued eesmärgid ja visioonid saavad 2021. aasta lõpuks paberile. "Tööstusuudised eetris" saates võtame tööstuspoliitika fookusesse ja teeme kokkuvõtted, kuhu oleme nüüdseks jõudnud ja millised on järgmised sammud.
Riigikogu liige ja töötleva tööstuse toetusgrupi juht Timo Suslov ütleb, et Eesti tööstus vajab rohkem riigi ja erasektori koostööd. “Keegi ei peaks olema ees- ega tagapool. Peame koos otsustama ja peame koos finišisse jõudma,” usub ta.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.