Nädala lõpus algavale kaitseväe suurõppusele Siil on kutsutud enam kui 8000 reservväelast, mis harvendab niigi hõredat tööjõuturgu. Kuigi tööstusettevõtted tõdevad, et asendajate leidmine on kohati keeruline, ollakse õppuste suhtes mõistvad.
- Toftani juht Martin Arula leiab, et praegu poleks ilus kaitseväe õppuse üle viriseda. Foto: Andres Haabu
Pigem ei mõista mõni ettevõtja juhte, kes ütlevad, et nemad ei saa ettevõtet mõneks ajaks õppuse pärast üksi jätta.
“Kui sa nädal aega oma ettevõttest eemal ei saa olla, siis kaitseväge küll pole mõtet süüdistada, siis sa pead ikka tõsiselt oma elu üle järele mõtlema,” põrutas metsatõstukeid ja –haagiseid tootva Palmse Mehaanikakoja juht Sander Lille.
Enamasti tõdesid ettevõtjad, et kutsutud on vaid üksikud töötajad, mis neile suuri probleeme ei too. ”Kui õppusele läheb siin paar inimest, siis see ei tähenda eriti midagi,” rääkis Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein. Sama meelt olid ka metallkomponentide ja -toodete valmistamisega tegeleva ettevõtte Jalaxi tegevjuht Tanel Press ning mitmed teised juhid.
Ja isegi kui töötajate asendamine võib olla keeruline, mõistavad ettevõtjad, et õppuste korraldamine on agressiivse naaberriigi tõttu vajalik. “Arvestades tänast olukorda, võib-olla ei oleks ilus viriseda selle üle. Pigem vaadata, kuidas toimekalt hakkama saada ja me kindlasti saame hakkama,” rääkis saematerjali tootva Toftani juht Martin Arula.
Sama arvas metsamasinaid tootva Lisako juht Aivo Saar, kelle sõnul saadaks hakkama ka juhul, kui nende 70 töötajaga ettevõttest läheks õppusele 10 inimest. “Kui peaks minema 10 inimest, siis muidugi on natukene keeruline, aga me oleme sellega arvestanud. See on ka vajalik ja küll me hakkama saame,” rääkis Saar.