Tööstuspoliitika ekspertkogu

Tööstuspoliitika rohelise raamatu (TPRR) ülesandeks on defineerida tööstusvaldkonna kitsaskohad ning pakkuda lahendusi koordineeritud poliitikate elluviimiseks. See on koostatud kaasava poliitikakujundamise põhimõttel ning eelnenud arutelud said alguse juba 2016. aastal.

Tööstuspoliitika rohelise raamatuga lepiti kokku 6 mõõdikut, mille alusel mõõta riigi, tööstusettevõtete ning neid esindavate erialaliitude vahelise koostöö efektiivsust Eesti tööstuse konkurentsivõime edendamisel. Ühtlasi sai Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ülesandeks luua tööstuspoliitika ekspertrühm ja koordineerida selle tööd. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga loodigi 2018. aasta mais Tööstus 2030 ekspertkogu, mis on siiani regulaarselt kogunenud ning jätkab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit tööstuse teemadel nõustava koguna ka 2020. aastal.

Ekspertkogusse kuuluvad tööstuse erialaliitude poolt nimetatud ettevõtjad juhatuse liikme tasemel ning tööstuse vaates olulisemate ministeeriumide tippjuhid.

Ekspertkogus arutlusele tulevad teemad arutatakse läbi Tööstus 2030 erinevates töörühmades ning tänaseks on selle formaadi osas juba kahe aasta kogemused. Ühest küljest nii tööstuse jaoks oluliste teemade väljasõelumisel ja lahenduste leidmisel koostöös erialaliitudega kui teisest küljest ka tööstusele oluliste väljakutsete sidumisest erinevate ministeeriumide teemadega.

Oluline on ka mainida, et tööstuspoliitika rohelise raamatuga on kokku lepitud, millised on need algatused, millega Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri haldusalas välja tulema. Seejuures sõltub seatud konkreetsete eesmärkide saavutamine aga koostööst, sh koostööst nii ettevõtete vahel, erialaliitude koostööst ministeeriumidega kui ka ministeeriumide vahelisest koostööst.

Tööstus 2030 töörühmades toimunud arutelude põhjal oleme tellinud mitmeid uuringuid, neist kõige olulisem on maksude teemaline uuring. Nimelt oli 2018. aasta aruteludes läbivaks teemaks tootmissisendite hinnad, mis väidetavalt on riiklike maksude ja tasude tõttu Eestis oluliselt kallimad kui naaberriikides, kellega paratamatult konkureeritakse. Kiire pilk Eurostati ütleb näiteks kohe, et suurele tööstusettevõttele lisandub Eestis elektrile ca kolm korda rohkem makse ja tasusid kui Rootsis.

Rahvusvahelised edetabelid enamasti sellistesse maksusüsteemi valdkonnaspetsiifilistesse nüanssidesse ei süvene, mistõttu on Riigikantselei strateegiabüroo tellinud erapooletu uuringu Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimest, rõhuasetusega kohalike tööstusettevõtete tootmissisendite hindu mõjutavatel maksudel ja tasudel võrdluses naaberriikidega. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutavad uuritavad maksud ja tasud Eesti tööstusettevõtete konkurentsiolukorda ning kas uuringu põhjal on põhjust teha poliitikasoovitusi maksude ja tasude muutmiseks.

Siinkohal kutsume kõiki häid koostööpartnereid – kõiki tööstuse erialaliite - senisest laiemalt kaasama Tööstus 2030 aruteludesse oma valdkonna ettevõtteid. Ettevõtetel, kes soovivad saada infot seniste arutelude ja tulemuste kohta, soovitame aga ühendust võtta oma erialaliiduga.