Kiire palgakasv seab ohtu pooled rasketööstuse ettevõtted

2018. aastal oli masina- ja metallitööstuse keskmine tööjõukulude osakaal suhtena käibesse 20,8%, mis ületab oluliselt töötleva tööstuse keskmist (17,1%). Keskmine palgakasv on tööstuses juba aastaid olnud keskmiselt 6-8% ja sama trendid jätkudes on tänases majanduskeskkonnas haavatavad ligikaudu pooled rasketööstuse ettevõtted, selgub ülevaatest.

Masina- ja metallitööstuse keskmine brutopalk ulatus mullu 1633 euroni, kuid keskmine alamsektori töötaja teenis reaalselt 1468 eurost brutopalka, mis näitab, et sektoris on mõned väga kõrget töötasu maksvad ettevõtted.

Lisandväärtus töötaja kohta kasvas masina- ja metallitööstuses 2018. aastal 15,9% enam kui 41 000 euroni. Selle näitajaga on masinasektori kasv madalam vaid puidutööstusest. "Tõus on väga positiivne, vahemikus 2015-2017 kasvas lisandväärtus kokku vaid 1,5%. Suurema osa lisandväärtusest moodustavad tööjõukulud (66,6%), ärikasumi osa on 20% ja kulum 13,4%," kirjutatakse turuülevaates.

Kolmandas kvartalis kasvas masina- ja metallitööstuse käive võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 9,4%. Viimase kolme aastaga (2015 vs 2018) on suutnud oma käivet kasvatada enam kui 80% masina- ja metallitööstuse ettevõtetest, kasumlikkust (EBITDA marginaali) on samal perioodil suutnud tõsta aga vaid 39,1% ettevõtetest.

2018. aastal oli masina- ja metallitööstuses keskmine EBITDA marginaal 9,9%, aasta varem oli näitaja 9,0%. 2018. aastal pöördus pärast kaheaastast langust masina- ja metallitööstus uuesti tõusule ning ületab uuesti töötleva tööstuse keskmist (9,3%).

"Tulemustest võime järeldada, et ettevõtete ärimudelid on seni toetunud lisamahule, kuid välisnõudluse nõrgenemise ja sisendite hinnakasvu tõttu on järjest enam oluline, et fookuses oleks efektiivsuse kasv," rõhutatakse ülevaates.

Viimasel kolmel aastal (2015-2018) on kasumlikkust enim mõjutanud tooraine- ja materjalikulude tõus ning samuti ka tööjõukulud. Kasumlikkus on langenud 61%-il ettevõtetest, mille hulgast 71%-il on põhjuseks tooraine- ja materjalikulude osatähtsuse suurenemine. Pea 36% ettevõtetest võib kasumlikkuse languse põhjusena välja tuua tööjõukulude osatähtsuse suurenemise ja muud kulud on seejuures kasumlikkust mõjutanud suhteliselt vähe.

"Tulemustest võime järeldada, et kui ettevõtted on kiire palgakasvu tingimustes suutnud tööjõukulude kontrollimisega veel suhteliselt edukalt toime tulla, siis oluliselt kehvem on olukord materjalikulude ohjeldamisega, mis võib viidata vähesele tuletisinstrumentide kasutamisele, lühikestele kokkulepetele tarnijaga ning ebaefektiivsele varude juhtimisele," kirjutatakse analüüsis.

Mis aga puudutab eksporti, siis mullu suurenes masina- ja metallitööstuse ekspordimaht võrreldes tunamullusega 6,5% (1,75 miljardit) ja moodustas käibest 56,5%. Swedbanki 2019. aastal avaldatud tööstusettevõtete uuringu järgi on masina- ja metallitööstuse ettevõtete jaoks kõige olulisemad ekspordi sihtriigid Soome ja Rootsi.

Tutvu täispika turuülevaatega Eesti Masinatööstuse Liidu kodulehel.