Juht, kelle piirkondlikku panust märkavad paljud

Päeval, mil teen intervjuud Juhan Viisega, on koosoleku laual värske auhind Raudmõõga kujul ilutsemas – Lääne-Viruma aasta ettevõtluse aukiri koos muljet avaldava meenega. Viise sõnul ei ole nad spetsiaalselt midagi selleks teinud, et auhindu noppida, pigem räägivad tehtud tööd ise nende eest, jääb mees tagasihoidlikuks. Senised 26 aastat ettevõtte juhtimist võttis Viise kokku sõnadega, et pigem on see olnud justkui ettevalmistus kaasaja väljakutsetele, mis seisavad ettevõtte laienemissoovide ees.

Aru Grupp loodi aastal 1993. Ettevõte on kasvanud läbi aastate üsna suureks, seetõttu on hoovi peal liikumisel abiks tähtedega nummerdatud tootmishooned. Hulja alevikus asub neli tootmisüksust: akende-uste tootmine, treppide ja puitmajade tootmine ning liimpuitkomponentide tootmine enda vajaduste tarbeks.

175 töötajaga ettevõtte ülesehitusest rääkides sõnas Viise, et prioriteediks on olnud jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Ka on juhtimine viidud võimalikult horisontaalseks, iga valdkond vastutab oma töölõigu tulemuste eest. Vastutada tuleb igal üksusel ka kindla tootekvaliteedi eest.

Kvaliteedi tagamisse panustatakse tõsiselt. Näiteks hetkel ehitatakse koos Norra tarkvarafirmaga treppide kvaliteedi kontrollisüsteemi, mis aitab kontrolliprotsessi kindlalt töös hoida ning võimaldab igal ajahetkel jõuda vea tekkimise algpõhjuseni välja. Seda on Viise sõnul hädasti vaja, sest aasta lõpul käivitub kaubamärgi STAIR24 ainulaadne trepikaubanduse e-keskkond. Ostjateks on siis lisaks tänastele professionaalsetele edasimüüjatele ka väiksema trepikogemusega ostjad. Võimalikud tootevead internetikaubanduses hävitaksid äri kiiresti. „Standardiseerimine käsikäes kõrgete kvaliteedinäitajatega on ainumõeldav olukorras, kus iga nädal läheb tehasest välja 150 treppi ja plaanis on järjekindel kasv,“ kinnitas Viise.

Tootmisest rääkides, ütles Viise, et nad on oma tegemistes olnud alati orienteeritud ekspordile.

Ekspordiga alustas Aru Grupp varakult, aasta peale ettevõtte loomist viidi toodangut juba Saksamaale. Aasta oli siis 1994. Nüüd 25 aastat hiljem läheb 59% toodangust eksporti, kõige rohkem Taani, 27%, sellele järgnevad Holland 21, Iirimaa 17, Island 12, Norra 9 ja, Jaapan 8 protsendiga. Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Soome on esindatud paari protsendiga ekspordi mahust. Pärast majanduskriisi on ettevõtte käibed olnud kasvamises ja täna müüakse 11-12 miljoni vahel tooteid.

“Firma kolmest tootesuunast on meie praegusel arenguetapil prioriteet suunatud treppide tootmisele,” rääkis Viise. “Põhimine suund on Taani, Holland ja Norra, kuhu meie trepid lähevad. Seejärel tulevad teised riigid: Jaapan, Rootsi, Soome ja Saksamaa.”

Kui aastal 2013 toodeti 1500 treppi, siis sel aastal jõuab Aru Grupp maagilise kuue tuhande trepini. “Üsna hea tulemus, kõigest kuue aastaga neljakordistasime oma treppide tootmiskasvu,” kommenteeris Viise. “Võrreldes teiste tootjatega oleme just treppide osas, viimaste aastate jooksul, oluliselt kasvanud ja jõudnud mahult lähedale Euroopa suurematele trepitootjatele.

Trepp on suhteliselt keeruline toode, alates müügist, projekteerimisest, tootmisest kuni ostja juures paigaldamiseni välja. Oleme järjekindlalt tegelenud nende keeruliste protsesside allutamisega tarkvaradele ja sisemisele standardiseerimisele. Meie eesmärgiks on, et keeruline koosneks lihtsast. Jõuludeks käiku lastavas treppide veebipoes, mis seotud ERP majandustarkvaraga oleme suutnud selle ülesande suures plaanis lahendada.”

Eksportturgude riske on Aru Grupp seni maandanud koostööpartnerite võrgustiku abil. “Tänaseni töötame võõrastel turgudel läbi oma partnerite-edasimüüjate, kelle leidmine ja koostöö häälde seadmine on meile alati olnud võtmetähtsusega ülesanne. Aeg on aga müügiahelat lühendada ja rohkem raha koju tuua. Arvan, et tõsised muutused müügikanalites ja sellest tulenevalt keerukad ajad seisavad meil alles ees,” prognoosis Viise. “Valmistume ise suhtlema sihtturgudel lõppkliendiga läbi veebimüügi. See seab ülesandeks olla kursis sihtriikide tehniliste ning juriidiliste nõuetega, kujundada uuel tasemel logistika ning suhted koostööpartneritega. Kerge see olema ei saa aga valikut ei ole,” rääkis Viise kohe-kohe avanevast e-poe keskkonnast.

E-keskkonna võimekus eeldab tootmisseadmete efektiivsust, kus operaatorite aruanded on tarkvaradega hallatavad ja pilvekeskkonnast igal hetkel jälgitavad. “Omavahelises kommunikatsioonis personaliga kasutame sotsiaalmeedia kanaleid, oleme moodustanud firma vastutusalade jaotuse järgi infogrupid. Materjalide ja toote detailide jälgimiseks on RFID lahendused meil projektifaasis. Teha on selles vallas palju ning lähiaastate tegevuskava on paigas,” rääkis Viise. Tootmise standardiseerimine ja e-poe keskkond on läinud kordades kulukamaks ja tõsisemaks kui algselt plaanitud. “Arendustööd vajavad võtmeisikute pühendumist. Tuleb jagada end põhitöö ja arenduste vahel, paraku nõuavad arendused järjest suuremat osa tähelepanust. Peame püüdma hetkevõimalustest maksimumi,” nentis ta. “Lisaks toimub tehnoloogia arendamine eelkõige meie oma spetsialistide koostöös erinevate seadmete ja tarkvaratootjatega.”

Ettevõttel on ka oma testlabor, mida kasutab ka sakslaste TÜV Eesti OÜ. Laboris tehakse avatäidetele tuulekoormuse ja veepidavuse teste. “Kuna meil on kaks karmi kliimaga turgu – Iirimaa ja Island, mille ilmastikuolud esitavad akendele-ustele lisatingimusi, siis tuleb tooteid parendada ja testida,” kinnitas Viise.

2017. aastal pälvis Juhan Viise maakonna kõrgeima autasu. “Selle eest, et on 25 aasta jooksul kasvatanud oma ettevõtte väikesest saeveskist tõsiseks, rahvusvaheliselt tuntuks puidutööstusettevõtteks,” on kirjas selgituses. Jätkusuutlikkusest rääkides ütles Viise, et oluline on jälgida ettevõtte tegevuse perspektiivi pikemas vaates ja püüda olla maksetingimustes konservatiivne. Reaalelus pole see aga sugugi lihtne ülesanne.

Vaatamata sellele, et Viise sõnul on Eesti puidusektoris potentsiaali, on osad puitmajatootjad sel aastal sunnitud uksed sulgema. Viise ütles, et põhjus võib olla selles, et turu halvenedes muutub ka ostjate maksekäitumine. “Olude sunnil või võimaluse avanedes jätavad vahel ka suured ja soliidsed ostjad lihtsalt maksmata, mis võib tarnija hävitada.

Teine oluline aspekt on, et paljud majatehastest, osaliselt ka Aru Grupp, toodavad maju üksiktellimustena. Selline ettevõtlusmudel kujuneb tihti tõsiseks tootearenduseks ühekordse tehingu tarbeks. Selline mudel sööb kõrgete tööjõukulude ja prototüüpidele iseloomulike vigade tõttu kasumlikkuse olematuks. Sarnased riskid on igas eritöid valmistavas tegevuses ja selline kallis tootmine on paraku Eestist lahkumas odavamatesse piirkondadesse,” prognoosis ta.

Viise tegemisi on hinnatud ka varasemalt. Selle tunnistuseks on 2010. aastal Kadrina aasta tegija tiitel. Auhinnaga koos käis selgitus: ettevõtluse edendamise ja Kadrina Keskkooli tehnoloogiaõpetuse arendamine eest. Kõik sai alguse sellest, kui 2005. aastal Kadrina Keskkool koostöös Aru Grupiga lõid kooli gümnaasiumiõppe juurde insener-tehnilise distsipliini “Ärijuhtimine ja tehnoloogia alused”.

“Eesti on väike maa ja meie ressursid on piiratud. Oma rahvuse ja riigi säilitamiseks tuleb hoida elujõulist majandust, meie võimalus on meie ajud,” selgitas Viise õla alla paneku motiive. Tema sõnul tuleb tehnikateemadel, sarnaselt spordiga, alustada juba varakult. “Hea, kui lasteaias ja algkooli perioodil saavad Lego robotid omaseks mänguasjaks. Hiljemalt gümnaasiumiõppes tuleks alustada CAD joonestamisega,” kinnitas ta. Tehnilise joonestamise ja projekteerimise oskust on tema arvates keeruline kõrgtasemel osata, kui sellega alustatakse alles ülikoolis. Viise võrdleb seda baleriini oskustega, mida harjutatakse juba varasest lapsepõlvest. “Miks see teistmoodi peaks olema insenerialadel,” imestas Viise. “Põhilise valiku teeb ära reaalne elu. Tänaseks on üle maailma tehnikaaladel spetsialistide sissetulek võrreldes muude valdkondadega kiiremas kasvus, töökoha leidmisega ei ole probleemi. See trend on järsult tõusev. Kogu tuleviku tehnika vajab ehitamist ja hooldamist. Tehnikat inimese kohta siin planeedil saab järjest enam, siin ongi meie võimalus,” põhjendas Viise tehnika alade süvaõppe vajalikkust Eesti koolides.

Tema eestvedamisel pandi õppekavasse lisaks arvutijoonestamisele logistika, loogika, tugevusõpetus, juhtimine, müügitöö, ettevõtluse finantsalused ja algusaastatel ka tehniline inglise keel. Õpilased käisid praktikal Aru Grupis ja firma koostööpartnerite juures paarinädalasel välispraktikal.

“Kui varasemalt oli tegemist lisaainetega gümnaasiumiõppes, siis tänaseks on sellest Kadrina Keskkoolis välja kasvanud Reaaltehniline õppesuund. Oskuste taseme kontrolliks kutsuti 2010 ellu CAD joonestamise võistlus CADrina, et TTÜ ja TTKK üliõpilastega mõõtu võtta. Üritus toimub juba kümnendat korda. 2017 lisandus noorematele mõeldud CADrobotics ja sportlastele korvpallivõistlus CADcup,” ütles Viise lõpetuseks.