Mihkel Tammo: minu missioon on ehitada muutust

Estanci juht ja aasta töösturi nominent Mihkel Tammo on uue põlvkonna juht, kelle eestvedamisel on ettevõtte vähem kui nelja aastaga teinud rohkem käivet ja kasumit kui eelnenud 23 aasta jooksul kokku. Kõige olulisemad märksõnad ettevõtluse juures on tema sõnul koostöö, keskkond ja jätkusuutlikkus.

"Tööstus loob kõige enam töökohti, maksab kõige enam palka ja makse - seega on hädavajalik võtta ette positiivseid muudatusi ning tuua selgemalt pildile jätkusuutlikkuse teema," ütleb Mihkel Tammo.

Jätkub intervjuu Mihkel Tammoga.

Arvan, et see, kuidas Estancis asju korraldame, väärivadki esiletõstmist. Minu staaž juhina pole küll pikk, aga seda olulisem on mulle avalik tunnustus sihipärase töö eest. Rääkides Eesti probleemist number üks ehk tööjõust, tuleb tuntus meile väga kasuks – vahel imestan isegi, kui paljud meist kuulnud on, kuigi me ju ei tooda Eesti turu jaoks. Aga turunduslik suunitlus on kindlasti olnud üks minu ideoloogiatest, sest andes head sisu, aitab see meil täita eesmärke. Kasvõi näiteks leida häid töötajaid tänu sellele, et meil on meedias positiivne kuvand. Täna töötab meil 150 inimest, lisaks renditöötajad ning muud meiega seotud inimesed. Kokku on töötajaid umbes 10 rahvusest, kusjuures meie meeskonna keskmiseks vanuseks on haruldasel kombel vaid 38 aastat. Püüame paista silma oma suurepärase, tavapärasest tööstusettevõttest erineva töökeskkonna, mõtteviisi, hea palga ning motiveeriva boonussüsteemiga.

Kõigepealt on oluline märkida, et tahame klientide jaoks olla tehnoloogiapartner, mitte mahutimüüja. Meie müük toimub ainult ärilt ärile ning lõviosa käibest tuleb välismaalt, meil on allhankepartnereid lisaks lähinaabritele ka näiteks Hiinas ja Hollandis. Omame kolme tüüpi kliente – pisemad inseneribürood, kellel on omad patenditud tehnoloogiad, teiseks suurte tehaste ehitajad ning kolmandaks enda tarbeks mahuteid vajavad lõppkliendid, näiteks keemiatehased.

Iga meie projekt on unikaalne ja iga müük toimub konkreetse päringu järgi. Tegemist on toodetega, mis peavad olema usaldusväärsed. Käime palju müügikohtumistel ning kutsume meelsasti partnereid oma tehasesse külla. Kuigi meie kliendid asuvad enamjaolt Euroopas, on objekte üle maailma. Selles suhtes asub Eesti suurepärases kohas, et meri ja sadam on kiviga visata, pane kaup laevale ja saada, kuhu vaja. Meil oleks Austrias oluliselt kehvem äri ajada.

Olen uue põlvkonna juht, kelle sarnaseid on Eesti tööstustes kahjuks veel vähe. Rõhutan alati inimlikkust, sest ettevõte on ju eelkõige inimeste kogum, kes viib ellu ühiseid eesmärke. Mulle meeldib muuta aastakümneid valitsenud paradigmasid ja protestin seni kehtinud „korra” vastu. Lihtsad näited: oleme viinud suhted töötajate ja partneritega rohkem isiklikule tasemele, rääkides nendega meelsasti peredest ja hobidest. Samadest asjadest kõnelen meelsasti ka Pereettevõtjate Liidus, mille liige olen. Tunnen, et minu missioon on jagada sõnumit heast inimlikust juhtimisest – tahaksin sellest rääkida ja et sellest saadaks aru ning praktiseeritaks oma ettevõtetes.

Lisaks püüame murda klassikalise hinnasõja pidamist ja ääretult oluline on muidugi jätkusuutlikkus – usun, et ettevõtte juhil on vastutus seista selle eest, et maailm ja ettevõtted jääksid kestma, ehk siis mitte maksimaliseerida ühe või viie aasta kasuminumbrit, vaid ettevõtte pikaajalisust. Estanci missioon on valmistada protsessitehnikat, mis aitab kaasa maailma jätkusuutlikumaks muutmisele. See tähendab, et käitudes ise vastutustundlikult, valmistame tooteid, mis võimaldavad meie lõppklientidel jätkusuutlikult tegutseda – säästa energiat, loodus- ja elukeskkonda ning tervist.

Meil Estancis on suurepärane meeskonnatunnetus ja kollektiivitaju, aga väga olulised on seejuures head suhted ja omavaheline toetamine. Samas on tegemist pereettevõttega ning ikka tuleb ette põlvkondade erinevast mõtlemisest tulenevaid põrkumisi, aga olen saanud end nende aastate jooksul juba palju tõestada. Mis mulle ei meeldi, on klassikaline võimumäng, see on asi, mis tõesti demotiveerib. Kuuldes, et keegi on lahkunud kuskilt juhatusest „poolte kokkuleppel”, olen kindel, et seda on tekitanud raha- ja võimuvõitlus ning olukord, kus ei suudeta oma juhte toetada nende ideid ellu viima. Selleks, et suuri muudatusi teha, peavad nõukogus olema objektiivselt mõtlevad inimesed.

Vägagi. Kui riskid on kooskõlas ettevõtte missiooni ja visiooniga, siis mina olen see, kes julgustab leidma lahendusi ja mitte võtma ette kergeid teid. Ma ei ole uljas, aga püüan leida alati võimalusi mõtteid teoks teha ning mitte kinni jääda vanadesse stampidesse. Paraku takistab just selline muudatuste kartus paljusid meie tööstusettevõtteid, nad ei julge ette võtte uusi asju, vaid tahavad olla turvalise ja kindla rüpes. Selles mõttes oleme täna käänakukohas: allhanketehasena oleme kaugele jõudnud, aga lisaks peaksime jõudma oma toodete, tehnoloogiapartnerluse, innovatsiooni, teadus- ja arendustöödeni. Kolm aastat olen Estancis nii-öelda kodu koristanud ja mööda maismaad matkanud, nüüd oleks aeg hakata mööda kaljut ülespoole ronima.

Minu elus on kolm väärtust: perekond, juhtimine ja andmine. Perekonna olulisust mõistavad kõik, andmine tähendab kõiki vabatahtlikke, südamega tehtud tegemisi. Juhtimises ehk tööalaselt näen end pigem konsultandina, kes julgustab ja annab õpetust, kuidas õigesti teha. Samal ajal pole üldse oluline, millisel astmel keegi asub, vaid oma eesmärgi elluviimine. Olen saanud nende aastatega kogemuse ja kindlustunde, et teen asju õigesti. Estanci uuendades ja uutele radadele viies on meie kõigi ambitsioon kasvanud ning kui vaatan, mida oleme loonud ja loomas, siis võib öelda, et oleme õigel teel. See tekitab motivatsiooni teha veel suuremaid ja julgemaid asju ning see tunne pole mitte ainult minus, vaid ka kõigis meie töötajates. Muudetud on ärifilosoofiat, missiooni, visiooni, väärtuseid, loodud on uued strateegiad ning inimesed usuvad neisse. Tõime turule täiesti uue väärtuspakkumise, peame kogu organisatsiooniga oluliseks jätkusuutlikkuse teemat tööstusettevõtetes ning oleme muutumas juhtidevabaks organisatsiooniks. Muide, kui jätkusuutlikkuse teemaga alustasin, siis inimesed ei saanud sellest väga aru. Täna näen, kuidas tehtud töö hakkab realiseeruma.

Mulle meeldivad positiivsed näited, näitena tooksin Cleveroni, kus kõrgema taseme tehnoloogiaettevõttena tehakse asju sõna otseses mõttes peaga. Tegelikult selliseid uusi vingeid ettevõtteid ikka on.

Mure on pigem nende pärast Eesti Vabariigi loomist asutatud Soome ja Rootsi allhankeettevõtete sohilaste pärast, kes on turul lükata-tõmmata. Need ettevõtted ei ole iseseisvad ning vajaksid hädasti uusi, teisiti mõtlevaid ambitsioonikaid juhte, kes suudaksid suuri muutusi teha.

Tööstus loob kõige enam töökohti, maksab kõige enam palka ja makse, seega on hädavajalik võtta ette positiivseid muudatusi ning tuua selgemalt pildile jätkusuutlikkuse teema. Kui tegude taha tuleb vastutus ja ettevõtted hakkavad aru saama oma protsessidest, praktikatest, ressurssidest ja jätkusuutlikkuses siinses maailmas, on see suur samm. Kui aga tegeletakse ainult kasumlikkuse maksimeerimisega, on veel pikk tee minna. On tore, kui tööstusettevõte hakkab kasutama taastuvdiislit, kuid jätkusuutlikkusel ja rohelisel mõtlemisel peab olema sügavam tähendus ning lauale peaks tooma paremad lahendused.

Estanc on jätkusuutlikkuse teemas sügaval sees ning see mõjutab meie investeerimist märkimisväärselt: ostsime ettevõtte esindussõitudeks elektriauto, investeerime päikesepaneelidesse ning alustasime koostööd transpordiettevõttega Ahola Special Transport, et võtta kasutusele uued revolutsioonilised transpordivõimalused.

Omalt poolt loomulikult saaks siin tööstustele vastu tulla ka riik, kuid ainult riigile lootma jääda pole ka mõtet. Näiteks digi-Eesti on tore asi ja hea on meid turundada kui e-riiki, kus ei pea käsitsi pabereid täitma, ent vähemalt minul tekivad alati mingid tehnilised probleemid, kui midagi reaalselt tegema peab. Äkki oleks aeg e-Eesti asemel hakata mõtlema rohe-Eestile? Me oleme väikesed, oleme paindlikud, saaksime olla ka rohelisemad ja mitte nii sõltuvad Euroopa Liidust. Nii et üldiselt on parem mitte riigile loota, vaid oma asjadega saada hakkama poliitikast eemal.

Töö on justnagu mäng, kus tuleb anda endast parim. Aga see on vaid üks roll meie elus. Lisaks on muud asjad: perekond, naine, laps, hobid. Mina kogun näiteks jalanõusid, mida on tänaseks kogunenud rohkem kui aastas päevi. Samuti maandan end meelsasti korvpalli ja jõusaaliga. Ja muidugi konsultatsioonid jätkusuutlikkuse ja juhtimise teemadel... tahaksin aidata viia haridusse rohkem individuaalsust, et lapsed saaksid oma haridustee kujundamisel rohkem ise rolli mängida, et neist kasvataksid õnnelikumad ja ühiskonnale kasulikumad inimesed. Tunnen, et ma saan siis kaasa lüüa, sest minu missioon on ehitada muutust.