Kas Eesti tööstust huvitab Plastiringluse Ühendus?

Euroopa Komisjon on koostanud plastistrateegia, mille üheks eesmärgiks on 2025. aastaks suunata kümme miljonit tonni töödeldud plastikut taaskasutusse. Et seda eesmärki täita, kutsus Komisjon kõiki huvigruppe vabatahtlikult ühinema kohustusega hakata uutes toodetes kasutama ümbertöödeldud plastikut.

Lisaks on loodud ka Plastiringluse Ühendus, mille tuumiku moodustavad 70 erinevat tööstusettevõtet ning erialaliitude katusorganisatsioon, kes juba 2018. aastal selle algatusega ühinesid. Ühtlasi arvutas Komisjon välja, et pakkumise pool 10 miljoni tonni eesmärgi saavutamiseks on piisav, samas kui nõudluse pool ehk kataks ainult 6,4 miljoni tonni ümbertöödeldud plastiku kasutamise aastaks 2025.

Plastiringluse Ühenduse ellukutsumise kaudu soovibki Komisjon nimetatud pakkumise ning nõudluse vahelise lõhe ületada. Esimene kohtumine toimus selle aasta Euroopa Tööstuse Päevade ajal, kui lepiti kokku ka viies tegevussuunas: ümbertöödeldud plastiku sisu, taaskasutust võimaldav disain, kogumine ning plastikujäätmete sorteerimine, teadus-arendustöö ning investeeringud, sh keemiline ümbertöötlus ja plastikuringluse monitoorimine.

Kõigi nende tegevussuundade teostamiseks loodud töögrupid koostasid suve jooksul küllaltki üksikasjalikud tegevuskavad. Lisaks koostati plastiku taaskasutamise visioon ning 10 miljoni tonni saavutamise eesmärki kirjeldav deklaratsioon, mida kutsuti liikmesriikide majandus- ja tööstusministreid allkirjastama.

Et mõista, kas selle deklaratsiooniga liitumine võiks olla Eesti ettevõtete huvides ning millised võiksid olla meid huvitavad teemad, arutasime Komisjoni plaane Tööstus 2030 koostöökogus. Arusaadavalt on seejuures juhtivaks Plastitööstuse Liit, kuid oma ettevõtete huvide eest seisid ka teised tööstuste erialaliidud, nagu Elektroonikatööstuse Liit, Keemiatööstuse Liit, Toiduainetetööstuse Liit ning Elektritööstuste Liit. Kuivõrd ringmajanduse strateegilise vaate kujundamine toimub valdavalt Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, siis osalesid ka strateegilise lähenemisega seotud ministeeriumide eksperdid.

Arutelude kokkuvõttena järeldasime, et Eesti soovib osaleda vähemalt ühe Plastiringluse Ühenduse töögrupi töös ning selleks on plastikpakendite töögrupp. Mõistagi on huvitatud ettevõtetel ning liitudel võimalik osaleda ka teistes töögruppides. Esialgsetes aruteludes ei tulnud aga välja, et meil oleks ettevõtteid, kellel on vajadus proaktiivselt osaleda teiste töögruppide planeeritavates aruteluteemades.

Eelkõige on eesmärgiks olla kursis arengutega ning püsida plastikuringluse erinevate tegevuskavade koostajatega samas inforingis. Samas arvestame, et eelkõige saavad ühenduses tooni andma lõpptoodete tootjad ehk need ettevõtted, kes saavad ise otsustada oma toodete koostisosade ning disaini üle. Seetõttu peaksime töögrupis keskenduma viiest tegevusvaldkonnast kahele – plastikukogumine ja sorteerimine ning plastikuringluse monitoorimine.

Üleminek lineaarselt majandusmudelilt plastiku ringmajandusele eeldab ka riigi poolt ülevaadet, kas tänane õigusruum ning strateegiline lähenemine soodustavad piisavalt ettevõtetes ringmajanduse põhimõtetest lähtumist. Eestis on plastikuringlust siiani käsitletud jäätmekäitluse vaatenurgast ning sellest, kuidas lisaks pandisüsteemiga hõlmatud plastikpakenditele saavutada kõigi plastikpakendite sorteerimine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on selle vaate laiendamiseks plaanimas plastikuringluse uuringut. Keskendume neljale Eesti jaoks olulisele ekspordisektorile, mida Euroopa Liidu plastikuringlust edendavad tegevused puudutavad. Nendeks on ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine, elektroonikatööstus ning toiduainetetööstus. Lähtume teadmisest, et neis neljas sektoris kasutatakse suuremal või vähemal määral plastikut, kuid puuduvad andmed selle kohta, kui palju taaskasutatakse, mis jääb jäätmeks ning milliseid tootmis- või töötlemisprotseduure kasutatakse. Soovime uuringuga saada sisendi seadusandluse reformimiseks, säilitades seejuures konkurentsivõimelise, ressursitõhusa ja keskkonnasõbraliku tootmise. Eesmärgiga aru saada, milliseid ringmajanduse ärimudeleid on ettevõtetel võimalik rakendada, tahame saada ka ülevaadet olemasolevast plastiku ümbertöötlemise võimsusest ning võimalikust lisavõimsuse vajadusest.